Kord, kui ajakirjanikud Einsteini intervjueerisid, küsis üks: „Kui suur on heli kiirus?” Einstein vastas: „Ma ei tea. Ma ei koorma oma aju infoga, mida võib hõlpsalt raamatutest järele vaadata.”
Peaaegu kõik lastevanemad, keda olen kohanud, on veendunud, et nende laps on tark ja andekas. Kuid kui see laps hakkab käima koolis, tõrjutakse ta loomulik anne pahatihti kõrvale või see satub haridussüsteemi ainukese andekuse ning ainukese õppimisstiili kui selle ainsa ja õige kõrval teisejärgulisse rolli. Mu tark isa ning paljud teised pedagoogid mõistavad, et praegune koolisüsteem ei rahulda mitmete erinevate annete vajadusi, millega lapsed sünnivad.
On väga kahju, et meie praegune süsteem sumpab vastuolude ja vanade arusaamade mülkas. Praegune süsteem võib küll paljudest hariduslikest läbimurretest teadlik olla, kuid haridusvaldkonda ümbritsev poliitika ning bürokraatia ei lase nendel uutel innovatiivsetel lapse andekuse hindamise meetoditel süsteemi osaks saada.
Mu tark isa oli Hawaii haridussüsteemi juht. Ta andis endast selle süsteemi muutmisel parima, ent süsteem lömastas hoopis tema enda. Ta ütles mulle hiljem: „Süsteemis on kolme eri liiki õpetajad ja juhid. Üks rühm töötab usinalt süsteemi muutmise nimel. Teine rühm töötab usinalt igasuguste muutuste vastu. Kolmandal rühmal on aga ükskõik, kas süsteem muutub või mitte. Ainus, mis seda rühma huvitab, on kindel töö ja palk. Ning sellepärast püsibki süsteem aastaid muutumatuna.”
Kokkuvõtteks
Mu tark isa ütles alatasa: „Lapse kõige tähtsamad õpetajad on ta vanemad. Paljud vanemad manitsevad oma lapsi: „Käi koolis ja õpi hoolega. Hea haridus on tähtis.” Probleem on aga selles, et need vanemad, kes niimoodi räägivad, ei täienda oma haridust ega jätka õpinguid.” Tark isa ütles veel: „Vanemad on lapse kõige tähtsamad õpetajad, kuid õpilased õpivad rohkem vaadates kui kuulates. Lapsed on häälestatud sõnade ja tegude lahkumineku märkamisele.” Lastele meeldib väga tabada vanemaid ütlemas üht ja tegemas hoopis midagi muud. Mu rikas isa ütles ikka: „Inimese teod on märksa kõnekamad kui tema sõnad.” Ta lisas: „Kui sa tahad olla hea lapsevanem, pead oma sõnu tegudega kinnitama.”
Kui teil on lapsed, siis tänan teid selle eest, et tunnete haridusraamatu ja oma laste hariduse vastu huvi. Enamik vanemaid väidab, et haridus on oluline, ent vähesed loevad raamatuid laste õpetamisest.
TASUTA!
AUDIO ALLALAADIMINE
Me soovime iga oma raamatuga anda tasuta kaasa lisaarusaamu. Tänuks selle raamatu lugemise eest võite minna veebilehele www.richdad.com/richkid ja laadida alla audio minu arutelust Kathy Kolbega pealkirjaga „Find Out How Your Child Learns Best … Because All Children Learn Differently” („Selgitage välja, kuidas teie laps õpib kõige paremini, sest kõik lapsed õpivad erinevalt”).
Aitäh, et tunnete oma lapse finantshariduse vastu huvi!
I osa
Raha on mõtteline
Kui ma olin väikene poiss, ütles rikas isa ikka: „Raha on mõtteline.” Ta jätkas: „Raha võib olla ükskõik mis, mida sa ainult soovid. Kui sa ütled: „Ma ei saa kunagi rikkaks,” siis on tõenäoline, et sa ei saagi kunagi rikkaks. Kui sa ütled: „Ma ei saa seda endale lubada,” siis tõenäoliselt ei saagi.”
Tark isa rääkis enam-vähem sama hariduse kohta.
Kas on võimalik, et kõigil lastel on sündides potentsiaal saada rikkaks ja targaks? On neid, kelle arvates on see võimalik, ja neid, kes seda võimalikuks ei pea. Raamatu esimene osa on pühendatud selle võimaluse kaitsmisele oma lapse puhul.
1. peatükk
Kõik lapsed sünnivad rikaste ja tarkadena
Mu mõlemad isad olid suurepärased õpetajad. Mõlemad mehed olid targad. Kuid nad polnud targad samades küsimustes ega õpetanud samu asju. Aga oma suurtele erinevustele vaatamata olid nad kõigi laste suhtes samal arvamusel. Mõlemad isad olid seda meelt, et kõik lapsed sünnivad tarkadena ja kõik lapsed sünnivad rikastena. Mõlemad olid seda meelt, et laps õpib olema vaene ning arvama, et ta pole nii tark kui teised lapsed. Mõlemad isad olid suurepärased õpetajad, sest nad uskusid, et igas lapses on võimalik esile tuua anne, millega ta on sündinud. Ehk teisiti öeldes: nad ei uskunud teadmiste sissepanemisse, vaid hoopis lapse ande väljatoomisse.
Ingliskeelne sõna education (eesti k ‘haridus’) pärineb ladinakeelsest sõnast educare, mis tähendab „välja tõmbama”. Kahjuks seostuvad aga paljude inimeste mälestused haridusest pikkade vaevarikaste infokillukeste pähetuupimise tundidega, kontrolltöödeks/eksamiteks meeldejätmisega, kontrolltööde/eksamite tegemisega ja seejärel äsja õpitu unustamisega. Mu mõlemad isad olid suurepärased õpetajad, sest nad üritasid harva oma mõtteid mulle pähe panna. Nad rääkisid sageli väga vähe, oodates hoopis, et ma küsiksin ise, kui midagi teada tahtsin. Või nad esitasid mulleküsimuse, soovides teada saada, mida ma tean, selle asemel et lihtsalt öelda mulle, mida nemad teavad. Mu mõlemad isad olid suurepärased õpetajad ja ma loen neid üheks suurimaks õnnistuseks oma elus.
Ning emasid ei saa samuti unustada. Ka mu ema oli oivaline õpetaja ja eeskuju. Ta õpetas mulle tingimusteta armastust, heasüdamlikkust ja kui tähtis on hoolida teistest inimestest. Kahjuks suri mu ema väga noorelt, 48-aastaselt. Ta oli peaaegu kogu elu haige, võideldes lapsepõlves liigesepõletiku tagajärjel nõrgaks jäänud südamega. Tema oskus olla hoolimata oma valust teiste vastu hell ja lahke oli mulle ülitähtis õppetund. Sageli, kui ma olen haavunud ja tahaksin teistele nähvata, mõtlen lihtsalt emale ning manitsen ennast lahkem olema, selle asemel et vihastada. Ja see on minu jaoks tähtis õppetund, mida pean vajalikuks iga päev meelde tuletada.
Olen kuulnud ütlust, et poisid valivad naise oma ema järgi, ja pean tunnistama, et minu puhul on see tõsi. Mu naine Kim on samuti äärmiselt heasüdamlik ning armastav inimene. Mul on kahju, et Kimil ja emal polnud võimalust teineteisega kohtuda. Olen kindel, et nendest oleksid saanud parimad sõbrad, nagu Kim on oma emaga. Ma soovisin naist, kes oleks ka mu äripartner, sest mu vanemate abielu kõige õnnelikmad päevad langesid aega, mil nad töötasid koos Rahukorpuses. Mäletan seda, kui president Kennedy teatas Rahukorpuse loomisest. Mu ema ja isa olid mõlemad sellest ideest vaimustuses ning ihkasid väga saada selle organisatsiooni liikmeks. Kui mu isale pakuti Kagu-Aasias väljaõppejuhi ametit, võttis ta selle vastu ja palus emale meditsiiniõe kohta. Arvan, et need olid mu vanemate abielu kaks kõige õnnelikumat aastat.
Oma parima sõbra Mike’i ema ma väga hästi ei tundnud. Kohtusin temaga, kui käisin nende pool õhtust söömas, mida juhtus üsna sageli, aga ma ei saa öelda, et tundsin teda. Ta tegeles palju oma teiste lastega, meie Mike’iga veetsime aga suurema osa ajast tema isa töö juures. Kuid sel ajal, kui olin nende juures kodus, oli Mike’i ema samuti meie tegemiste suhtes väga osavõtlik ja tähelepanelik. Oli aru saada, et ta oli Mike’i isale suurepärane elukaaslane. Nad suhtusid teineteisesse armastuse ja hellusega ning tundsid teineteise vastu huvi. Kuigi Mike’i ema oli iseloomult kinnisem, huvitus ta alati sellest, mida Mike ja mina koolis ning äris õppisime. Seega, ehkki ma ei tundnud teda väga hästi, õppisin temalt, kui oluline on teisi kuulata, lasta teistel rääkida ning austada teiste mõtteid, isegi kui need sinu omadele vastu käivad. Ta oli suurepärane suhtleja oma väga vaiksel viisil.
Emalt ja isalt saadud õppetunnid
Tänapäeva üksikvanemate arv paneb mind muretsema. Nii ema kui ka isa olemasolu õpetajatena oli mu arengus tähtis. Näiteks olin ma suurem ja raskem kui enamik lapsi ning ema kartis alati, et kasutan oma kogukust eelisena ära ja minust saab kiusaja. Seepärast rõhutas ta eriti, et arendaksin endas nii-öelda naiselikku külge, nagu tänapäeval kutsutakse. Nagu juba mainisin, oli mu ema väga heasüdamlik, armastav inimene ja ta soovis, et mina oleksin