Vaatasin Juliani poole ning nägin, et tema silmad olid nüüd suletud, justnagu kannaks ta end mõtteis tagasi tollele muinasmaale, kus talle oli osaks saanud teadmiste õnnistus.
“Yogi Raman rääkis mulle, et seitse eluks vajalikku, seesmist rahu, rõõmu ja vaimsete andide rikkusest tulvil voorust peituvad müstilises mõistujutus, mis kätkeb endas kõike. Ta palus mul silmad sulgeda, nagu ma praegugi siin, sinu elutoa põrandal olen teinud. Seejärel käskis ta mul manada silme ette järgmine vaatepilt.
Istud keset toredat lopsakat rohelist aeda. Aed on täis kõige uhkemaid lilli, mida kunagi oled näinud. Kõik on hunnitult rahulik ja vaikne. Naudi aia aistingulisi rõõme ning tunne end nii, nagu oleks tolles oaasis mõnulemiseks sinu käsutuses igavik. Ringi vaadates näed, et keset seda imepärast aeda seisab kõrge punane kuuekorruseline tuletorn. Ootamatult lõikab aia vaikusesse vali kriuksatus, millega avaneb tuletorni jala mil asuv uks. Välja komberdab kahemeetrine neljasajakilone Jaapani sumomaadleja, kes hooletult aia keskele longib.
“Asi läheb veelgi paremaks,” itsitas Julian. “Jaapani sumomaadleja on peaaegu ihualasti. Vaid tema privaatsemaid kehaosi katab roosa trossisarnane vöö.
Kui sumomaadleja hakkab aias ringi kõndima, leiab ta läikiva kullast stopperkella, mille keegi on aastate eest sinna maha jätnud. Ta riputab selle endale kaela ning langeb valju mürtsatuse saatel maha. Sumomaadleja tundub olevat teadvuseta ning lamab seal liikumatult ja vaikselt. Just siis, kui arvad, et ta on teinud viimase hingetõmbe, maadleja virgub – võib-olla läheduses õitsevate värskete kollaste rooside lõhna tõttu. Jõudu juurde saanud, hüppab maadleja kärmelt jalule ning heidab vaistliku pilgu vasakule. Ta on nähtust jahmunud. Päris aia servas kasvavate põõsaste vahelt näeb ta pikka käänulist jalgrada, mis on kaetud miljonite sätendavate teemantidega. Tundub, et miski käsib maadlejat rajale asuda, ning seda ta ka teeb. Rada viib ta igikestva rõõmu ja igavese õndsuse juurde.
Pärast kummalise loo ärakuulamist, istudes Himaalaja tipus munga kõrval, kes oli näinud valgustatuse tuld, tundis Julian pettumust. Ausalt öeldes oli ta lootnud kuulda midagi vapustavat, teadmisi, mis jalamaid tegutsema õhutaks või koguni pisarateni liigutaks. Selle asemel oli too jabur lugu sumomaadlejast ja tuletornist kõik, mida ta kuulis.
Yogi Raman märkas tema heitumust. “Ära kunagi alahinda lihtsuse jõudu,” ütles ta Julianile.
“See lugu ei ole ehk keerukas arutlus, mida lootsid kuulda,” lausus tark, “kuid selle sõnumis on kogu maailma tundeerksus ja selle tagamõte on puhas. Alates päevast, kui saabusid, olen kõvasti pead murdnud, kuidas oma teadmisi sinuga jagada. Alguses kaalusin mitmekuulist loengusarja, kuid mõistsin, et see tavapärane lähenemisviis ei sobi sinu nõutatava tarkuse salapärase olemusega. Seejärel mõtlesin paluda kõiki vendi ja õdesid veeta sinuga kordamööda veidi aega sulle meie filosoofiat õpetades. Kuid ka see ei olnud sinu jaoks kõige tõhusam moodus, et teada saada, mis meil sulle öelda on. Pärast pikka arupidamist leidsin lõpuks viisi, mida pidasin ühtaegu väga loominguliseks ja tõeliselt tõhusaks viisiks jagada sinuga Sivana õpetust ja selle seitset voorust … ning see ongi see müstiline mõistujutt.”
Tark lisas: “Alguses võib see näida tühise ja vahest koguni lapsikuna. Kuid kinnitan sulle, et mõistujutu iga lüli kehastab ajatut põhimõtet särava elu elamiseks ning on sügava tähendusega. Aed, sumomaadleja, tuletorn, roosa trossisarnane vöö, stopperkell, roosid ja käänuline teemantidega kaetud teerada sümboliseerivad seitset ajatut voorust valgustatud elu elamiseks. Samuti võin kinnitada, et kui sa selle lookese ja selles esitatud algtõed meelde jätad, siis kannad eneses kõike, mida vajad oma elu tõstmiseks kõrgeimale võimalikule tasandile. Sul on kogu teave ja kõik tegevuskavad, mida vajad enda ja oma kaaslaste elukvaliteedi põhjalikuks muutmiseks. Kui rakendad neid teadmisi iga päev, siis sa muutud – vaimselt, emotsionaalselt, füüsiliselt ja hingeliselt. Palun vajuta see lugu endale sügavalt mällu ja kanna seda südames. See toob kaasa pöördelise muudatuse üksnes siis, kui selle tingimusteta omaks võtad.”
“Õnneks, John,” ütles Julian, “võtsin ma selle omaks. Carl Gustav Jung ütles kusagil, et “sinu nägemus muutub selgeks vaid siis, kui suudad vaadata endale südamesse. Kes vaatab väljapoole, see unistab; kes vaatab enese sisse, saab teadlikuks.” Tol väga tähtsal õhtul vaatasin sügavale oma südamesse ja sain teadlikuks aegade saladustest meele rikastamise, keha harimise ja hinge toitmise kohta. Nüüd on minu kord neid teadmisi sinuga jagada.”
SEITSMES PEATÜKK
Ebatavaline aed
Enamik meist elab – füüsiliselt, intellektuaalselt või moraalselt – oma varjatud olemuse vägagi piiratud ringis. Meis kõigis on peidus elujõu varud, mida võiksime kasutada, kuid mille olemasolust me undki ei näe.
“Mõistujutus sümboliseerib aed vaimu,” ütles Julian. “Kui kannad hoolt oma vaimu eest, kui seda toidad ja harid nagu viljakat, rikkalikku aeda, siis kannab see palju toredamaid õisi, kui oskad loota. Aga kui lased umbrohul võimust võtta, libisevad kestev meelerahu ja sügav sisemine harmoonia sul endiselt käest.
John, kas võin sulle esitada ühe lihtsa küsimuse? Kui läheksin praegu tagauksest välja sinu aeda, millest mulle ennemalt ühtesoodu rääkisid ja kus sa oma kallitele petuuniatele mürgiseid vedelikke peale valasid, siis ei oleks sa sellest mõttest vaimustuses, on ju nii?”
“Jah, on küll nii.”
“Tegelikult kaitseb suurem osa häid aednikke oma aeda vapra sõdurina ning valvab hoolega, et sinna ei satuks mingit nakkust. Kuid vaata ainult kõiki neid mürke, mida enamik inimesi oma vaimu viljakasse aeda iga jumala päev maha paneb: mure ja ärevus, enda ärritamine minevikuga, peamurdmine tuleviku üle ning kõik need enda loodud hirmud, mis meie siseilma laastavad. Sivana tarkade aastatuhandete vanuses emakeeles sarnaneb muret väljendav märk silmatorkavalt surnu põletamise tuleriita väljendava märgiga. Yogi Raman rääkis mulle, et see ei ole sugugi kokkusattumus. Mure kurnab vaimust jõu välja ning varem või hiljem vigastab see hinge.
Et elada täiuslikku elu, pead seisma valvel oma aia väraval ning lubama sisse ainult parimast parimat teavet. Tõepoolest, sa ei saa enesele lubada negatiivse mõtlemise luksust – isegi mitte ühtainsat negatiivset mõtet. Kõige lõbusamad, lennukamad ja rahulolevamad inimesed selles maailmas on olemuselt samasugused nagu sina ja mina. Oleme kõik luust ja lihast inimolendid. Me kõik oleme pärit ühest ja samast universaalsest allikast. Siiski, need, kes lihtsalt eksisteerimisest kõrgemale püüdlevad, kes oma inimvõimete leeki õhutavad ning imelist elutantsu tõeliselt naudivad, teevad midagi erinevat neist, kes oma elu tavapäraselt elavad. Tähtsaim, mida nad teevad, on positiivne hoiak maailma ja kõige selles leiduva kohta.”
Julian lisas: “Targad õpetasid mulle, et keskmine inimene laseb päeva jooksul peast läbi umbes kuuskümmend tuhat mõtet. Mis mind sealjuures tõeliselt hämmastas, oli see, et üheksakümmend viis protsenti neist mõtetest kattuvad eelmise päeva mõtetega!”
“Kas sa räägid tõsiselt?” küsisin.
“Vägagi. Seda võiks nimetada vaesestatud mõtlemise hirmuvalitsuseks. Inimesed, kes mõtlevad iga päev samu mõtteid, millest enamik on pealegi negatiivsed, on sattunud halbade vaimsete harjumuste küüsi. Selle asemel,