Kristian oli õnnest nii joobunud, et ei märganud kiiruga toimunud pesavahetust. Ta oli nüüd kottideni Memmu perseaugus ja hakkas jõuliste tõugetega oma koormat soolde purskama.
Kristian peaaegu räntsatas Memmu kõveraks keerdunud keha otsa ja küsis nuuksudes:
Kas sina said ka?”
Memmu vabastas end ettevaatlikult Kristianist ja katsus käega, kas ta mitte verd ei jookse.
Sul on imeliselt tihe,” jätkas Kristian.
Ime mune.”
Kristian ehmatas Memmu vihast ilmet nähes.
Mis ma valesti tegin? Kuule, tõesti, sa pead mulle ütlema!”
Kristiani siiralt ehmunud pilgust mõistis Memmu, et oli juhtunud lihtsalt iseäranis valulik eksitus.
Sa panid mind peppu,” ütles Memmu ja tõmbas vaevaliselt pükse jalga.
Samas avanes pööningu uks ja ukseavas seisis Otto, taignarull käes.
Siit kostis mingit eide kisa.”
Otto märkas Kristiani lahtiseid pükse ja järsu nurga all seisvat munni.
Ah te tegite siin nikku,” rõõmustas Otto. Tulge laske Kristiani toas edasi. Võin Hertta selleks ajaks kas või poodi saata.”
Kristian värises vihast, taibates, mida Otto üritas. Ukse tagant Memmu häälitsusi kuulata.
Kuule, mine ära!” kamandas Kristian.
Otto tegi taignarullile pihkulöövaid liigutusi ja pani naerdes ukse kinni. Kristian võttis Memmu kaissu ja küsis väriseval häälel:
Kas ma paningi sind päriselt perse või?”
Niimoodi välja öelduna kostis äsjane kogemus Memmu kõrvus veelgi jubedamalt.
Jah, päriselt, päris perse.”
Õudne… Sorri, et ma seda tihedaks nimetasin.”
Kristian märkas alles nüüd Memmu põsel kanavõrgumustrit. Terve üks põsk oli verilihale ruudutatud. Kristian ei julgenud näo kohta midagi öelda.
Ma peaksin vist minema koju pakkima,” ütles Memmu.
Esimest sammu tehes oigas ta kuuldavalt.
Kuule, tõesti, väga sorri… Annad andeks?”
Pliis, ära ütle mitte midagi,” palus Memmu ja taarus pööningu ukse poole.
Noored kõndisid lühikeste sammudega Ilvestiel oleva eramaja poole. Kristianil kukkus kampsun maha. Memmu jätkas vaevalist loivamist ja Kristian nägi, et tüdruku valgete suvepükste tagumikule oli tekkinud punetav niiske laik.
Kas sul on väga valus?” küsis Kristian ettevaatlikult.
Miks sa küsid?” nähvas Memmu.
No sul tuleb persest verd…”
Mida?!” Memmu katsus tagumikku ja märkas, et see on niiske.
Memmu haaras Kristiani kampsuni ja keeras selle endale perse varjuks ümber.
Kas sa oled mu peale vihane?” küsis Kristian ettevaatlikult.
Ei, ei ole!”
Kristian nuuksatas. Memmu vaatas nutu äärel olevat poiss-sõpra.
Tule siia, see oli õnnetus. Ja veri võib olla ka sinu oma,” lohutas Memmu.
Kristian rebis end Memmu sülest lahti ja hakkas vänta välja koukima.
Huh, on terve,” ohkas Kristian.
Memmu hakkas juba Soomest minema pääsemiseni minuteid lugema.
Ilvestie väravas suudles Kristian oma tüdruksõpra vaid väga ettevaatlikult, sest kartis, et Esko Honkajuuri varitseb teda haavlipüssiga mõne õhuakna prao vahelt.
Kas ma tulen homme lennujaama saatma ka või?”
Pole tarvis, sellest täiesti piisab.”
Ei, aga ma tahan tulla.”
Memmu teadis, et peab vingumisele niikuinii alla vanduma ja nad leppisid kokku, et kohtuvad lahkuvate lendude terminali ees. Lennuk Los Angelesi läks pärastlõunal.
Kristian läks juba hommikupoolikul Helsinki-Vantaa lennujaama tiirutama. Ta püüdis läbi tohutute akende kiigata, milline lennuk ta armsama ookeani taha viib. Lennujaama laes rippus ka üks päris lennuk. Väravaid oli kaksteist: A1-6 ja B1-6. Kindluse mõttes õnnistas Kristian kõiki nähtud suuremaid lennukeid. Lenda, lenda teraslind, üle suure vee, vii mu kallike tervelt kohale.
Esmalt nägi Kristian, kuidas sisse marssis tornaadomõõtu Esko Honkajuuri. Tema järel tulid Memmu ema ja Memmu. Kristian pani imeks Memmu tugevat meiki.
Siin!” lehvitas Kristian.
Kristianit nähes hakkasid Esko Honkajuuri käed rusikasse tõmbuma. Mis ma nüüd teinud olen, pani Kristian imeks. Ka naispere ei paistnud olevat kõige helgemas meeleolus.
Tšau,” ütles Memmu.
Memmu oli Kristiani ette seisma jäänud ja Kristian märkas alles lähedalt, et paksu meigikihi alt paistis ruuduline nahk. Memmu pööras torkava pilgu Kristiani suureks läinud silmamunadesse.
Komistasin kanavõrku.”
Kristian lahvatas näost tulipunaseks. Lisaks perse panemisele oli Kristian ka armsama näo läbi pööninguboksi ukse lõhki pressinud nagu hakkliha.
K-kas sa annad andeks?”
Pliis, ära ütle midagi. Oleme lõpuks natuke vait ka.”
Aga su tagumik?” sosistas Kristian Memmu kõrva juurde kummardades.
Memmu pöördus ähvardavalt Kristiani poole ja sisistas:
Raisk, sellest asjast me enam ei räägi.”
Kristian teadis küsimatagi, et Memmu tagaauk pidi olema valus. Muidu poleks Memmu nii pahane olnud. Tundus, et ka Esko on tütre perseaugu tervisega kursis, sest ka tema heitis Kristianile vihaseid pilke.
Memmu sirvis oma pileteid ja vaatas infotablood.
See läheb täitsa teisest otsast.”
Kas see on B-värav?” küsis Kristian.
Memmu pöördus ümber ja nähvas:
Tead, kuule, ei räägi sellest, ja välislennud lähevad A-väravast.”
Kristian pani imeks, millest Memmu seekord vihaseks läks. Memmu sirutas mõlemad käed Kristiani poole.
Ma pean nüüd siit läbi minema.”
Äkki oli Memmu jälle õige armas tema. Tähelepandav nukrameelsus pidi tulema ees ootavast pikast lahusolekust, järeldas Kristian. Esko juuresolekul ei tihanud Kristian häälekat keelesuudlust anda, ehkki tahtmine oli. Habras suudlus suule sisaldas kontsentreeritud kujul kõik need kirglikud armujoad, mille Kristian oleks tahtnud hüvastijätuks Memmule suunata.
Ma armastan sind ikka ilgelt,” sosistas Kristian.
Memmu naeratas nii kaunile ülestunnistusele pigem kaastundlikult kui võlutult.
Kui Memmu oli läinud, kiirustas Kristian tagasi oma vaatluskohale, kust pääses ükskõik millise juurde kuuest B-väravast, aga mitte ühegi A-värava juurde, mis olid turvaliselt klaasseina taga.
Memmu lennukil oli kolm mootorit, kaks tiibades ja üks sabas. Kolmandal mootoril oli kiri: .innair DC-10-30. Väikese teatribinokli abil sai Kristian talletada ka tähtsa koodi lennuki küljelt. N345HC. Kristian muretses lennuki seisukorra pärast. Tiibadel olevad mootorid olid lihtsalt kaks tohutu suurt plekist pütti, millel ei olnud tilkagi sinist ega valget värvi.
Umbes tunnise ootamise järel nõksatas DC-10-30 tahapoole. Madal traktor tõukas seda välja lennuvälja poole. Pisar veeres Kristiani silmanurgast niisama aeglaselt nagu akna alt mööda libisev õhuruumi hiiglane. Kusagil selle sees on mu elu naine, tulevase lasteparve ema, neelatas Kristian.
„Kas