Kristiani teismeaastad. Juha Vuorinen. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Juha Vuorinen
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Эротическая литература
Год издания: 2007
isbn: 9789949457106
Скачать книгу
ehmatusest püsti. Samas hakkas liha korrapäratult õõtsuma ja pilust kostis Otto räme naer, kui ta pikka õllevorsti postipilust välja surkis. Kristian rebis ukse lahti ja talle irvitas vastu vaid võidunud alukate väel punnis kõhuga Otto. See oli Otto huumor. Isa ja poeg mõõtsid teineteist pilkudega. Sõnagi lausumata haaras Otto Kristiani paremast käest kinni ja hakkas vägivaldselt ta sõrmi nuusutama.

      Ah sa kurat, poiss on tiinekavittu saanud. Sa peaksid selle haisu pudelisse panema,” mörises Otto ja jätkas nuhutamist.

      Alles nüüd taipas Kristian, mida isa nuusutas. Ta rebis käe ära ja hakkas karjuma:

      Sina ei pane Memmu tussi lõhna pudelisse! Haige siga! Siga!”

      Otto alukates pungitas tärkav erektsioon. Seda märgates tormas Kristian vetsu oksendama. See oli halva maitsega rops, sest üles tuli ka paar pudelit lahjat õlut.

      Poti kohal koogutades tundis Kristian riista otsas tuikavat alu. Ta katsus vaba käega ettevaatlikult tilli. Samas kostis seljatagant Otto naer:

      Kavatsed pihku lüüa või?”

      Kristian pöördus. Otto seisis otse poja taga, nii et lotakates alukates punnitav poolkõva munn riivas kergelt Kristiani nägu. See tabamus pani Kristiani purtsatama uue suutäie okset otse Otto paljastele varvastele.

      Oh raisk!” vihastas Otto. Oksenda sinna kuradi potti!”

      Otto meenutas soonilistele säärtele paiskuvaid pritsmeid vältides maani täis balletitantsijat.

      Mine ära,” kõõksus Kristian.

      Otto astus vanni ja hakkas dušiga jalgu pesema.

      Kurat küll, ma pean nüüd sinu pärast koibi pesema,” vandus Otto.

      Mõte isa paksudest pesemata jalgadest pani Kristiani endisest kõvemini öökima.

      Kas sa lähed juba?” palus Kristian, pea potis.

      Puhtus peab majas olema, ütles kass kasti juures,” kõkutas Otto ja lõpetas dušitamise.

      Kristian loivas elutuppa, kus Otto sohval lösutas. Kristianit nähes tõstis Otto oma paksu perse sohvalt üles ja puristas pika peeru.

      See oli sihuke sita eelreklaam,” itsitas Otto.

      Kristian ei öelnud midagi, vaid marssis rõduust avama.

      Pane see uks kinni!” lõdises Otto oma lotendavates alukates.

      Siin haiseb.”

      Issi pidi ju natuke värsket õhku sekka laskma, muidu mõtleb Hertta, et ma olen kõik maja eided läbi nussinud.”

      Kuidas nii?”

      Terve meie korter on ju vituhaisu täis, sest sa ei käinud käsi pesemas.”

      Kristian ei suutnud enam raevu tagasi hoida, vaid karjus nagu põrguline täiest kõrist:

      Mine sa, paks pedehoorapask, ka perse! Ise lööd Nutte! ajakirja vahtides pihku! Ma tean!”

      Pesoste meespere tardus paigale. Otto ehmatas oma Saksa pornoajakirjade paljastumise ja Kristian oma sõnade peale. Kumbki ei öelnud midagi, vaid ootas nagu kahevõitleja vastaspoole esimest liigutust. Otto oli saanud Nutte! – sid endiselt töökaaslaselt, kelle vend töötas Saksamaa vahet sõitval kaubalaeval tekimadrusena. Nimetatud ajakiri oli spetsialiseerunud küpsete Saksa härrasmeeste ja noorteks tütarlasteks riietunud naiste ning vahel ka loomade vahelisele mässamisele. Kristian ei taibanud, mida isa neist otsis. Või pigem, mida sai.

      Need ei ole minu omad,” ütles Otto viimaks.

      Need? Kas sul on neid palju?”

      Kristian oli leidnud vanemate magamistuba koristades voodi alt ühe Nutte!, mille kaanel mingi paks mees pani, sõdurikiiver peas, nukukeseks riietatud noort naist. Otto vingerdas piinlikkust tundes poja ees.

      Ma lähen nüüd magamistuppa kurvastama,” ütles Otto ja tõusis püsti.

      Mille pärast?”

      Hertta saatuse pärast.”

      Kristian jäi üksi elutuppa Dallast” vaatama. Otto kõrval oli õel ja salakaval J.R. Ewing päris unistuste isa.

      Kristian ärkas ukse kolksatuse peale. Kell oli pool viis. Märgates, et on elutoa sohval, oletas Kristian, et on pärastlõuna. Elutoa uksele ilmus kargu najal liipav Hertta. Üks käsi oli tal randmeni sidemes. Ka Otto ärkas ja ilmus perset kratsides elutoast kostva kolina põhjust uudistama. Nähes kargu najal seisvat sidemetes abikaasat, küsis Otto:

      Kust sa need said?”

      Hertta ei öelnud midagi, vaatas ainult leegitsevi silmi oma poega.

      Ema kukkus katuselt alla,” piiksus Kristian isale. Sa lihtsalt ei uskunud mind.”

      Kukkusid Merihaka pilvelõhkujast alla või?”

      Sörnäiste rannatee kõrvale oli ehitatud trobikond betoonist tornmaju. Kristiani meelest nägid need välja nagu päris pilvelõhkujad.

      Need on ju ilgelt sigakõrged. Ema kukkus alla Memmu akna tagant.”

      Otto läks kohe elevile.

      Poiss, mine nüüd magama,” kamandas Otto. Hertta, nüüd räägid mulle ära kõik üksikasjad. Kas tibi oli alasti? Kas tuss oli näha?”

      Hertta äigas karguga otse Otto lotendavate alukate munakotisektsiooni. Otto kukkus kerasid kinni hoides otse kõhuli. Kristian lipsas nagu orav raamaturiiuli ja seina vahelt oma tuppa, enne kui kark teist korda välkuda jõudis. Hertta oli sõnagi ütlemata rääkinud.

      2

      Mõlemad Kristiani elu naised olid talle selja pööranud. Ema ei rääkinud sõnagi, jättis ainult napisõnalisi sedeleid külmutuskapi uksele, mis meenutas mahalaskmisüksuse teadetetahvlit. Memmu oli juba sel nädalal Ameerikasse sõitmas, ja Kristian lootis, et nende kaugenemine tuli Memmu põhjatust kurbusest, et ta pidi Kristiani üksi kõledasse Soome jätma. Või oli siis põhjus Memmu vanemates, kes tahtsid veeta võimalikult palju aega tütre seltsis, enne kui too aastaks ookeani taha lendab. Selliseid küsimusi keerutas Kristian oma väikeses lokilises peas.

      Kuuldes Memmu pea aasta kestvast õpilasvahetusest, hakkas Hertta oma sõnumite lõpust hüüumärke ära jätma. See oli esimene positiivne märk. Kristian ei tohtinud siiski ema sedeleid eirata, vaid täitis täpselt külmkapi uksel olevat ajakava.

      Õhtul enne ärasõitu suutis Kristian Memmu endaga nende kortermaja pööningule meelitada.

      Kas me võiksime siin nahistada?” hingeldas Kristian Memmule kõrva.

      Nahistada. See kõlas Ameerikasse sõitva snoobipreili kõrvus naeruväärselt. Aga Memmul ei olnud enam mingit vahet, ta oli ju järgmisel päeval minemas aastaks vähe suuremaid tuuli nuusutama kui Herttoniemi kortermaja pööningul iial puhuda võiksid. Memmu toetas kanavõrgust tehtud panipaigale ja küünitas tagumikku Kristiani poole.

      Oih!” hüüatas Kristian.

      Memmu pöördus Kristiani poole, kes hoidis piinlikul ilmel kubemest.

      Seda et, mul vist juba tuli,” puterdas Kristian.

      Juba tuligi või?”

      Kristian noogutas.

      Ainult vaatamisest?”

      Kristian noogutas uuesti.

      Aga kas ma võiksin ikkagi natuke…”

      Mind panna?”

      Njah…”

      Memmu lasi valged suvepüksid rebadele, sulges silmad ja võttis endisest kõvemini kanavõrgust kinni. Ta aimas, mis nüüd juhtuma hakkab. Kristian rammis end kohe lambist põhjani välja. Ilma kanavõrguta oleks Memmu lennanud kaugele kellegi kolikambrisse. Kristian vasardas enda ees õõtsuvat tiinekaperset nagu arust ära. Memmu hakkas sattuma ebaloomulikku asendisse, kui Kristian tüdrukut kogu oma armastuse väega vastu kanavõrku surus. Memmu põsk pungitas boksi sisse nagu plastiliinist malelaud.

      Kohe tuleb…” ähkis Kristian ja alustas