On ütlematagi selge, et meie kultuur saadab naistele nende suguelun-dite vedelike kohta vastukäivaid sõnumeid … ja vedelike puudumise kohta samuti. Ühest küljest nähakse ejakulatsiooni kui läbinisti mehelikku nähtust ja naiste suguelundid on, tead küll, häbiväärsed, nii et kui naise-keha teeb midagi nii võimast ja märga, on see vastuvõetamatu. Teisest küljest on see suhteliselt harv nähtus ja pidev püüdlemine uudsuse poole, üheskoos lihtsa pakkumise-nõudluse dünaamikaga, tähendab, et harul-dast kaubaartiklit, naist, kes ejakuleerib, hinnatakse kõrgelt ja tõstetakse esile. Seega, kui naised pööravad tähelepanu ejakulatsiooni kultuurilistele sõnumitele, on nad arusaadavalt segaduses.
Bioloogiline sõnum on lihtne: naiste ejakulatsioon on kõrvalsaadus nagu meeste nibud ja naiste hüümen. Ükskõik kui suureks kultuur selle puhub, jäävad naised alati varieeruma. Üks naine, keda tean, ei ejakulee-rinud kogu elu jooksul kordagi kuni menopausi möödumiseni, kui ta sai uue partneri. Korraga ejakuleeris ta iga orgasmiga kuuskümmend milli-liitrit vedelikku. Kas põhjuseks oli partnerivahetus? Oli selleks meno-pausi hormonaalne muutus? Mitte kumbki? Mul pole aimugi.
Aga nii jõuamegi mu tähtsa mõtteni suguelundite kohta: mõnikord lähevad need märjaks ja neil on lõhn. Hõng. Rikkalik ja maalähedane bukett, mis meenutab muru ja merevaiku ning annab aimu puidusest muskusest. Suguelundid on vahel aromaatsed ja vahel ka kleepuvad. Sinu suguelundite eritised on tõenäoliselt menstruaaltsükli eri faasides erine-vad ning muutuvad su vanemaks saades ja muutuvad olenevalt toitumi-sest – naised varieeruvad.
Kui sinu jaoks pole suguelundite märguse lõhn või aisting täielikult kaunis ja hurmav, siis pole see üllatav, arvestades, mis tundeid me õpe-tame inimesi oma suguelundite kohta tundma. Aga mida sa tunned oma
44 Emily Nagoski, Ph.D.
suguelundite ja nende eritiste vastu, on õpitud, ja oma keha armastamine täpselt sellisena, nagu see on, annab sulle võimsama erutuse ja suuremad paremad orgasmid. Sellest räägin täpsemalt viiendas peatükis.
Intersoolisuse seisundis inimeste kehaosad
Intersoolistel inimestel,7 kellel pole sünni ajal selgelt mees- ega naissugu-elundid, on samuti kõik samad osad; nende omad on juhuslikult organi-seeritud kuidagi tüüpilise naise ja tüüpilise mehe paigutuste vahepealselt. Fallose suurus, kusitiava asukoht või labioskrotaalse koe lahknemine võib asetseda ükskõik kus nende kahe vahel.
Homoloogia selgitab suures osas, kuidas intersoolises seisundis sündinud inimeste suguelundid tekivad. Inimesed, kelle suguelundid on „kuskil vahepeal“, kogesid mingit kerget variatsiooni loote kasvus osale-vate biokeemiliste sündmuste ülimalt kompleksses tulvas alates munaraku viljastamisest kuni embrüo arengu ja raseduseni. Selle väikese muutuse tulemuseks on veidi teistsugused suguelundid. Nendel suguelunditel pole midagi viga, samamoodi nagu pole viga häbememokkadel, mis on era-kordselt suured või väikesed.8 Osad on ikkagi täpselt samad, lihtsalt eri moel organiseeritud. Näiteks võib mehe kusitiava asetseda ükskõik kus peenisepeas, harva on see peenisetüve küljel, aga ka see on täiesti okei, niikaua kui see ei takista urineerimist ega põhjusta kroonilist infektsiooni (mida see tavaliselt ei tee). Nii kaua kui suguelundid ei põhjusta valu ega ole vastuvõtlikud infektsioonile ega muudele meditsiinilistele probleemi-dele, on need terved ega vaja mingit arstlikku sekkumist. Me kõik koos-neme samadest osadest, lihtsalt eri moel organiseeritult.
Sellepärast ei pea ma nägema su suguelundeid, et osata öelda, et need on normaalsed ja terved. Sul on täpselt samad osad, lihtsalt oma ainulaad-sel moel organiseeritud.
Nagu paljud seksuaalkoolitajad, näitan ma oma anatoomiaslaididel fotosid mitmekesisest vulvade valikust.
Kust ma need fotod leian? Loomulikult internetist.
Leia oma kirg 45
Ainsaks raskuseks on rikkaliku valiku saamine – tavaliselt leian pilte noorte kõhnade üleni raseeritud naiste vulvadest. Pean hoolega otsima, et leida häid sekspositiivseid pilte vanematest naistest, suu-rematest naistest, eri nahavärviga naistest ja naistest, kellel on kõik häbemekarvad alles.
Ühel päeval istusin ma rahvarohkel koomiksihuviliste kokkutulekul ja rääkisin sellest proovikivist Camillaga, kes, nagu minagi, on nohik ja endine seksuaalkoolitaja. Erinevalt minust on tal kraad soouuringu-tes ja kujutavas kunstis, on ta afroameeriklane ja teenib elatist illustraa-torina – kõik see aitas tal minu väikest proovikivi mõista.
Ta ütles: „Tõsiselt, Emily? Sa guugeldad, mida, „mustanahalise vulvat“? Tööl?“
Ma kehitasin vabandavalt õlgu. „Vorstid, seadused ja seksuaal-hariduse loengud. Sa ei taha teada, kuidas ühtegi neist tehakse.“
Ja Camilla ütles: „Las ma arvan: sa leiad ainult pornolikke pilte, mitte midagi kunstilist ega võimestavat ega kehapositiivset?“
„Ja liigdetailseid meditsiinilisi ülesvõtteid,“ ütlesin mina. „Ma püüdsin otsida „eri nahavärviga feministlikke vulvasid“, aga leidsin ainult Pinteresti ja Etsy tikkimisprojekte.“
Camilla naeris selle peale, aga ütles: „Nüüd mõtle, kui oleksid noor naine, kes tahab näha, milline normaalne terve vulva välja näeb. Kui oled valgenahaline, pole probleemi, Tumblr on neid täis. Aga kui oled mustanahaline või Aasia või Ladina-Ameerika päritolu, siis mida lei-dub? Pornot ja meditsiinilisi pilte. Mida see sulle õpetab?“
Mina teatasin: „Aga ma ei saa öelda: „Kuulge, valgest erineva nahavärviga naised, postitage veebi rohkem pilte oma vulvast, et teised naised teaksid, et nad on normaalsed.““
„Ei, aga ikkagi,“ ütles Camilla, „pildid, mida näeme – või ei näe – loevad. Kas tead Escheri tüdrukuid?“
„Ei, kes on Escheri tüdrukud?“
„Need on koomiksite naistegelased, kelle kõht on nii lame, et siseelunditele pole ruumi, ja nende selgroog on võimatult väändu-nud, et korraga oleks näha nii rinnad kui tuharad. Nende poosid on
46 Emily Nagoski, Ph.D.
anatoomiliselt nii absurdsed, et neid kutsutakse kunstniku järgi, kes on võimatute illusioonide poolest kuulus.“
„Kõlab nagu mõni halb pornofilm, mida näinud olen,“ ütlesin ma.
„Just,“ ütles Camilla. „Ma nägin neid teismelisena ja tundsin, et see näitab kõike sellest, milline „naine“ peab olema, ja kuna mina ei tundnud, et naine olla on selline, otsustasin, et mu esmane identiteet on „nohik“. Mitte naine, mitte mustanahaline – nohik. Videomängur. Mul läks kaua aega, et ühendada sellega oma identiteedi teised osad, sest ma ei suutnud näha, kuidas need kõik kokku sobituvad. Pildid loevad. Need annavad meile teada, mis on võimalik, mis asjad käivad kokku, mis sobib ja mis ei sobi. Ja me kõik tahame lihtsalt kuhugi sobida.“
See avaldus oli mulle tõeline kingitus. Nüüd meenutan seda mõtet uuesti ja uuesti, kui oma loenguid kirjutan. Veedan tunde, otsides internetist sekspositiivseid pilte mitmesugustest vulvadest, sest mu üliõpilased on mitmekesise valikuga – pole kahte ühesugust – ja tahan, et nad teaksid, et nende keha on normaalne ja nad sobivad minu loenguruumi.
Miks see on tähtis
Miks võib näiliselt lihtne fakt, et kõigi inimeste suguelundid koosnevad samadest osadest, organiseeritult eri moel, olla kõige tähtsam asi, mida kunagi inimeste seksuaalsusest õpid?
Kahel põhjusel.
Sellepärast, et see tähendab, et sinu suguelundid on normaalsed – ja mitte lihtsalt normaalsed, vaid ahvatlevad ja briljantsed ja dessertlikud ja erutavad ja fantastilised, edasi mööda tähestikku kuni ülistusväärseteni välja –, olenemata sellest, millised need välja näevad. Kõik need koos-nevad samadest osadest, millest kõigi teiste suguelundid, organiseeritult sulle ülimalt ainulaadses paigutuses.