Prospero saar. Teejuht Korfu maastike ja tavade juurde. Lawrence Durrell

üksjagu maksma, kuid lahendaks probleemi: me saaksime lihtsalt pumba ühe otsa merre lasta ja aeda mageda veega kasta. Theodores seevastu soovitab midagi praktilisemat. Põuastel suvedel ehitavad Makedoonia elanikud endile külmakastid, purustades suurtes kogustes viigikaktuseid, mis seejärel umbes kahe meetri sügavusse auku maetakse. Auk täidetakse peene kruusa või kividega ja vihmade saabudes imab viigikaktusemass vett ning säilitab selle oma poorides. Ta soovitab meil oma müüriäärsete kivipeenardega aias sama tehnikat kasutada. „Olge ettevaatlikud,” lisab mees „ja olge taime purustamisel hoolsad. Krahv V. katsetas minu soovitusel seda lahendust oma maamaja aias, kuid jättis kaktused korralikult purustamata ning avastas need peagi äraütlemata õnnetul kombel oma lillepeenardes kasvamas. Nagu te isegi aru saate, osutus see katastroofiks, ja ta pole minuga sellest ajast saadik rääkinud.”

      03.07.37

      Meie iganädalased kokkusaamised Põldpüüs on võluvad: me jagame toitu, kriitikat ja isegi posti sisu. Kui Zarian Unamunolt või Celine’ilt kirja saab, loetakse see ette ja lastakse lauas ringi käima; ja kui Henry Miller mulle Pariisist mõne oma hüplevatest ja ülevoolavatest kirjadest saadab, on kogu seltskond vaimustatud. See on tõeline saaremaik; meie eksistents siinsel naudingut pakkuval maastikul, kaugel kohustustest, mis Euroopas aktiivse eluga kaasas käivad, on tekitanud tunde, et oleme reaalsest maailmast eraldatud. Suitsevate vaskpannide kohal kangastub Pavlose, kreetalasest kõrtsmiku nägu. Ta jälgib toidu valmistamist ja peatub hetkeks, et oma lopsakatelt pruunidelt vuntsidelt higi pühkida; tema hoiak on omane inimesele, kes on terve elu epikuurlastega tegelenud. Hiljem saabub Loukas, pime kitarrist, keda talutab ta poeg – kauni välimuse ja kahvatu jumega laps. Poisi nägu meenutab Bütsantsi ikoone. Vana punetava näoga mees istub kangelt ja võtab oma muusikariistal akordi, poisi väike ilmetu nägu kerkib odava viiuli kohale, mida ta häälestama asub. Seejärel alustavad nad ühte tuttavatest Kreeka džässilugudest – see on vältimatult tango, aga selle sõnad jäävad kummitama ja lärmakas Zarian ühineb refrääniga nuga ja kahvlit klõbistades, kaasa löövad ka kõhn venelasest maalikunstnik Peltours, Veronica ja John, Nimiec, Theodores. Kitsas lubjatud seintega ruum oma inetute laudade ja odavate reklaamidega.

      „Üksildus, üksildus,

      sa oled meie mõrkjas kaaslane.”

      Hiljem jalutame läbi sooja öö pimedale ellingule ja rullime tõusva kuu valguses lahti Van Nordeni eespurje, käivitame mootori ja võtame kursi öösse, põhja suunas. Tuled liiguvad vaevu teadvuse pinda kriimustades läbi pimeduse. Kaugenevalt kaldalt kostab üle vee endiselt mingil majesteetlikul kirjanduslikul teemal vaidleva Zariani hääl. N. tõmbab end teki sisse kerra ja kastab oma viinamarjad üle laevaparda sillerdavasse merre. Ja Püha Spiridioni kiriku kell lööb kesköötundi, selle kume kaja sadama kohal kiirustab meid turvalist päralejõudmist lubades takka.

      04.07.37

      Me sööme hommikust päikesetõusul pärast suplust. Viinamarjad ja Ymittóse mesi, must kohv, munad ja kerge puhta maitsega Papastratose sigaret. Ebateadlik üleminek rõdult väljas asuvale kaljule. Me päästame laisalt aerupaadi lahti ja suundume punkti, kus endiselt sinine meri on ühe korra tagasi keeratud, meenutades kardinat, mida on puudutanud mööduja käsi. Kiltkividest rand, mille kaljud on sakiliseks söödud, vajub veealuste rahnude rivina merre. Veepiiril kükitav hiiglaslik krokodilli meenutav viigipuu. Vesi on selles punktis viie sülla sügavune, niisiis näeme siin istudes delfiine ja käeviipe kauguses mööduvaid aurikuid. Me käime alasti ujumas ning päike ja vesi muudavad meie naha vanaks ja karedaks, nagu oleks tegu hinnalise pitsiga. Eile leidsime kaheksajalaloote, värvitust želatiinist kera, mis peopesas peaaegu märkamatult tuksles; tänaseks on kaluripoisid selle ranna üles leidnud. Nad on kirjutanud ühele kaljudest söega sõna angli (Αγγλοι) ning meie vastasime sõnaga „hellenid”, niisiis peaksime tasa olema. Me pole neid kordagi näinud. N. joonistab väikese õlgkübarat kandva, suure nina ja vuntsidega pea.

      05.07.37

      Eile oli tõeline kaluri pidupäev: kõigepealt uhuti randa kaljuserva all hiiglaslik läikiv kilpkonn. Ta oli surnud mis surnud ja eluka silmadele vajunud rasked kollased silmalaud jätsid pahaendelise mulje, nagu viibiks reptiil poolunes. Arvatavasti kaalus kilpkonn sama palju kui väike kalapaat. Eeldasin, et kalurid kasutavad liha mingil moel ära, kuid keegi pole seda puudutanud, kui loibade kallal nakitsevad külakoerad välja arvata.

      Angerja tapmine osutus põnevamaks. Harutasime just paati kai küljest lahti, kui meil ankrut hiivata aitav väike poiss osutas millelegi vees ja hüüatas: „Zmyrna!” Pidin juba aeruga torkima hakkama, sest mina ei näinud suure rahnu varjus midagi, kui Anastasios nagu välk puusepatöökojast välja vuhises. Käes hoidis ta kahte neljaharulist ahingut. Mees vahtis paar sekundit teraselt vette, meie ei näinud peale tavalise mereelu, vetikate õõtsumise ja väikeste kalade veidra vilkuva kulgemise midagi. Seejärel suskas Anastasios teiba – kolmhargi metallteradeta varreotsa – varju kõige pimedamasse kohta. Kostis tasane naksatus, mis meenutas hiirelõksu sulgumist, ja mehe õlad tõmbusid pingule; ta säilitas survet teibale, haaras kolmhargi, langetas selle teravad piid aegamööda vette ning andis äkki nurga all hoobi. Vetikate vahel algasid äkki tõmblused ja nähtavale ilmus angerja pea, meie hirmunud pilgule tundus see koera pea suurune ning üüratult mõttelagedam ja kurjem. Kolmhark oli angerja pea läbistanud ja Anastasios üritas veel uimast elukat selle peidupaigast välja sikutada. Ka abi oli käepärast. Vana isa Nikolaos tormas koos paari teritatud pootshaagiga kohale ja needki torgati angerja lihavasse kehasse.