6. Saksakeelse pealkirjaga “Das Verhältnis der Elihureden zu den übrigen Reden des Buches Hiob“. Mõlemast tööst on teinud ülevaate A. Gross artiklis “Uku Masingu üliõpilastööd”, lk. 8–17 ja 22–31.
7. Uuesti ilmunud kogumikus “Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt” (Tartu: Ilmamaa 1993), lk. 59–90.
8. Uuesti ilmunud kogumikus “Pessimismi põhjendus” (Tartu: Ilmamaa 1995), lk. 9–29.
9. Uku Masing. Heebrea keele grammatika. Tartu: Akadeemiline Usuteadlaste Selts 1937.
10. Kristiina Ross. Heebrea keel algajatele 1–2. EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised I. Tallinn 1985.
11. Kogumikus “Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt”.
12. Uku Masing. Der Prophet Obadja. Band I: Einleitung in das Buch des Propheten Obadja. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B 41. Tartu 1937.
13. Mainitagu teistki 1950. aastatel Kaide Rätsepaga kahasse kirjutatud lühiuurimust “Algjohannesest”, mida aga võib pidada rohkem K. Rätsepa tööks.
14. Ilmunud uuemal ajal pealkirjastatult “Yheksale pyhale mõeldes” – Akadeemia 1992, nr. 10–11, lk. 2213–2238, 2431–2462 (sellest on käesolevas kogumikus pärit just puhteksegeetilised “Palmipuudepühaks”, “Suureks Reedeks”, “Ülestõusmispühiks”, “Usupuhastuspühaks” ja “Rm. 7,14–8,2 seletus”).
15. Ilmunud postuumselt koos hulga Masingu tõlgete ja kommentaaridega teoses “Studia ecclesiastica orientalia” (EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised II, Tallinn, 1986), lk. 150–163.
16. Uuesti ilmunud kogumikus “Meil on lootust” (Tartu: Ilmamaa, 1998), lk. 187–216.
17. Uuesti ilmunud: “Meil on lootust”, lk. 217–230.
18. Uuesti ilmunud: “Meil on lootust”, lk. 231–242.
19. Lacito-Documents Eurasie 6 – 1981 – Paris, SELAF, lk. 213–222.
20. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv, 1937.
21. Käsikirjas 148 lk.
22. Kirjutisest on ülevaate teinud, hilisema Masinguga võrrelnud ning hinnangu andnud A. Gross artiklis “Uku Masingu üliõpilastööd”, lk. 17–22.
23. Martin Hengel. Die Zeloten. Untersuchungen zur jüdischen Freiheitsbewegung in der Zeit von Herodes I. bis 70 n.Chr. Arbeiten zur Geschichte des Spätjudentums und des Urchristentums 1, Leiden: Brill, 1961.
24. Vrd.: T. Paul. Juhatus Uku Masingu juurde, lk. 1020j.
25. Silmapaistev saavutus on ülalnimetatud, tõlkeid ja kommentaare sisaldav “Studia ecclesiastica orientalia” (1986). Vastava temaatika uurijaid on Eestis tänaselgi päeval. Peagi ilmuvad uuesti Masingu Tooma ja Filippuse evangeeliumide tõlked, vt. Jaan Lahe eessõnu ja kommentaare neile.
26. Üks näidendi kolmest osast ning selle erilist esiletõstmist vääriv epiloog on ilmunud kogumikus “Pessimismi põhjendus”, lk. 369–426.
27. Uku Masing. Vaskuks ja vikaaria Lohult. Tartu: Ilmamaa, 2002.
28. Vt. Jüri Kivimäe järelsõna ja seal osutatud kriitikat
ibid., lk. 221–237.
29. Tuntud VT teadlane Otto Kaiser on 1995. a. Tartus muuhulgas ütelnud, et Masingu rekonstruktsioon asjade käigust 6.–5. saj. Juudas-Iisraelis olevat ebatõenäoline, ent seda tulevat ilmtingimata kontrollida.
30. Me ei saa kahjuks rääkida Masingu VT- ja UT-alaste tööde otsesest retseptsioonist pärast sõda või siis tema sõjaeelsete tööde kuigi suurest tuntusest väljaspool Eestit. Sellegipoolest osutub huvitavaks lugemismaterjaliks 1940. a. ilmunud vihikukene, millesse koondatud kolme professori arvamused Masingu sobivusest VT professuuri kohale (“Arvamused Tartu Ülikooli usuteaduskonna vakantse Vana Testamendi usuteaduse ja semi keelte professuurile kandideerija teaduslikkude tööde ja sobivuse kohta”. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) C 25.1). Tuleb tõdeda, et positiivse hinnangu kõrval ei saa kaks tol ajal rahvusvaheliselt tuntud professorit – vanatestamentlane Antti Filemon Puukko ja judaistika teadlane Lazar Gulkowitsch – hoiduda silmatorkavast kriitikast Masingu meetodi ja kirjutamisviisi suhtes.
31. Nt. vastavas mahukas artiklis teoses “Theologisches Wörterbuch zum Alten Testament” (Stuttgart jm.: Kohlhammer, 2. kd., 1974, v. 89–133) hulga teiste teooriate hulgas Masingu oma ei mainita.
32. A. Gross. Uku Masing Vana Testamendi teadlasena Tartu Ülikoolis 1926–1940, lk. 97.
33. Nii tõdeb H.-J. Zobel vastavas artiklis teoses “Theologisches Wörterbuch zum Alten Testament” (3. kd., 1977, v. 49), kus muuseas Masingu kirjutis esineb tõepoolest kirjanduse nimekirjas.
34. Vt. ülalnimetatud “Arvamused”, lk. 7.
35. A. Gross oma magistritöös on rõhutanud Masingut kui psühholoogi ja kasutanud ta meetodi kohta terminit “psühholingvistika” (“Uku Masing Vana Testamendi teadlasena”, lk. 98).
36. Nii “Der Prophet Obadja” eessõnas, lk. 5.
37. Der Prophet Obadja, lk. 3.
38. Vrd. eriti töödes “Das Verhältnis der Elihureden zu den übrigen Reden des Buches Hiob”, “Deemonlik Jumal”, “Pessimismi põhjustavad nähted” (viimane kogumikus “Pessimismi põhjendus”, lk. 30–77) jne.
39. Vt. uurimisloo kokkuvõtet: Lester L. Grabbe. The History of Israel: The Persian and Hellenistic Periods. – A. D. H. Mayes (ed.). Text in Context. Oxford: Oxford University Press, 2000, lk. 403–427.
40. Vt. nt.: L. L. Grabbe. Judaism from Cyrus to Hadrian. Minneapolis: Fortress Press, 1992, lk. 34–35.
41. Senimaani on poleemiliselt ja kriitiliselt tegeletud ikka põhiliselt varasema ajaga, ehkki neiski töödes hakkab VT kirjanduse tekke küsimus oma rolli mängima; nt. viimaste aastate populaarsetest teostest üks sensatsioonilisemaid – Israel Finkelstein, Neil A. Silberman. The Bible Unearthed. Archaeology’s New Vision of Ancient Israel and the Origin of Its Sacred Texts (New York jm.: Touchstone, Simon and Schuster, 2001) – on sunnitud lõpetama käsitluse alles 4. sajandiga e.Kr., sest ei vastaks muidu kuningate aja ja neid kajastavate tekstide õige suhte küsimusele. Sellegipoolest, probleemsemate Esra ja Nehemjaga ei taha see raamat ikkagi enam tegeleda.
JUTLUS TEKSTILE JH. 17,11–17 JA MÕTTEID SELLE TEKSTI ÜLE
Püha Hieronymus on korra öelnud, et kristlikul kirikul olevat iga päeva jaoks lugemata arv sündmusi meeles pidada. Ja kui me kõik need sündmused läbi vaatame, siis ei leia me nende hulgast seda, mis me väga otsime ja tähtsaks peame, päeva, mil Konstantin kuulutas ristiusu riigiusuks. Ja kui me seda enam uurime, siis leiame veel imelikumaid
