Aeg on jõgi. Мэри Элис Монро

ning imetles vaadet üle jõe ja vilksamisi paistvatele mäetippudele. „Päris ilus koht,” märkis ta ohkega. „Teate, ma tulin kunagi poisikesena siia. Ainult vaatama. Enamik lapsi siin kandis mõtleb, et see koht kummitab. Vana Kate oli juba ammu läinud, kui ma siia tulin. Ma ei mõelnud mingit kahju teha, olin lihtsalt uudishimulik. Sisse ma muidugi ei läinud. Poleks julgenud seda teha. Proua Minor hoidis maja lukus ja kunagi ei teadnud, millal see vana nõid välja tormab ja võrukaelu oma luuaga taga ajama hakkab. Tõsilugu. See juhtus ühe mu sõbraga.” Ta naeris ja raputas pead. „Hirmutas Bill Morganil higi välja.”