Nornid toimetavad vaikuses
„Kas sa nüüd saad aru?“ küsin ma Ricky käest, kui ta järgmisel hommikul saabub. „Peamised neli gruppi on: I nagu igapäevaklient, E nagu eneseimetleja, A nagu allaandja ja Õ nagu õnnetusjuhtum. Tähest broneeringuraamatus piisab kategooria märkimiseks. Ja siis lisame juurde südame, kui kellelgi on vaja abi armastuse leidmisega.“
„Kuidas me seda teame?“ küsib ta ilma põletava huvita, mida olin lootnud.
„Esitad diskreetseid küsimusi, paned infoosakesi kokku ja teed järeldusi. Juuksurina näed inimeste saatusi ja perekonna ajalugu, tihti põlvkondade kaupa. Vahel kuuled ivakese siit ja teise sealt ja mõnikord saavad neist usalduslikud vestlused. See annab kogemuse ja arusaamise, milline nende elu on. Minu ülesanne on juhtida inimsaatusi. Salong d’Amouris saavad kliendid arvestada täieliku konfidentsiaalsusega. Ühtegi saladust ei räägita edasi. Siin saavad nad end tühjaks rääkida ja tunda, et me tahame neile head.“
„Ma kirjutasin saladuse hoidmise lepingule alla esimesel päeval. Siin ei laterdata. Aga ma pole päris hästi aru saanud nendest numbritest raamatus.“
„Broneeringuraamatus kirjutame südame sisse vajaduse pakilisuse skaalal ühest viieni. Viis tähendab meeleheitlikku vajadust armastuse järele, samal ajal kui ühed saavad ise hakkama, kui neile anda vaid väike tõuge õigesse suunda.“
„Siis ei tähenda I5 … mitte iPhone’i mudelit, vaid igapäevaklienti, kes vajab hädasti seksi,“ teeb Ricky kokkuvõtte.
„Umbes nii jah, kuigi seks on teinekord vaid seks. Ma mõtlesin rohkem armastuse peale.“
Lõikus on, nagu sa oled juba aimanud, sissetulekut toov kattevari minu peamisele tegevusele. Sa võid mind võtta suhtenõustaja või vestluspartneri või terapeudina. Mõtlesin vahepeal kirjutada visiitkaardile „Juuksur ja intuitiivne terapeut“. Aga ma kartsin, et inimesed mõistavad mind valesti ja arvavad, et mu juukselõikus on intuitiivne. Ma olen tegelikult koolitatud ja diplomeeritud. Kuidas näeks maailm välja, kui tegutseksid intuitiivsed ajukirurgid, intuitiivsed piloodid ja intuitiivsed elektrikud, kes tõmbavad juhtmeid ja ühendavad neid rohkem tunde järgi? Võib-olla mõtled sa nii? Olen sinuga nõus. Peab teadma, mida sa teed. Ainsad, kellel lubatakse meie ühiskonnas olla intuitiivsed, on börsimaaklerid – ja kui palju kasu neist on olnud meile, väikestele säästjatele? Kui mul oleks olnud pensioniraha voodi all kingakarbis, siis oleks mu vanaduspõlv olnud turvaline. Nüüd käivad mu mõtted selles suunas, et investeerida kanalasse ja kartulimaasse, et pääseda nälgimisest vanaduspõlves. Aga mitte sellest ei pidanud me rääkima, sina ja mina.
Räägime sellest, mida võid minult kliendina oodata. Kui tead Põhjamaade mütoloogiat ja oled lugenud Völva ennustust, siis oled kuulnud nornidest. Kolm saatusejumalannat ‒ Urd, Verdandi ja Skuld ketrasid elulõngu. Koos otsustasid nad, millised elulõngad kedratakse kokku ühiseks saatuseks ja millised mööduvad üksteisest kui laevad öös. See on täpselt see, mida mina ja mu kaks õde teeme. Minu ambitsioon on enamat, kui vaid teha kena lõikus, minu soov on anda sulle kohtumine. Kohtumistes teistega sünnib ja vormub mina. Just nii saame areneda oma parimaks minaks – või muutume vrakiks, kui läheb halvasti.
Nimed Urd, Verdandi ja Skuld tähendavad möödunut, olevikku ja tulevikku. Norn on nii hea kui ka halb – niisiis mitte mingi ingel. See peab sulle selge olema. Mina järgin oma südameseadust. Minu ülesandeks on kuulata. Ma kuulan, kuni olen su vajadused välja selgitanud. Sa kannad kõiki vastuseid ja lahendusi iseendas. Enamasti piisab vaid sellest, kui küsida: „Mida sa sellega mõtlesid?“ Ma kuulan, kui teed kokkuvõtte ja otsustad, mida edasi teha. Just selles faasis võib kahtleja takerduda. Siin võib vaja olla tõuget õiges suunas või some ass kicking, nagu mu kolleeg Ricky ütles, kui ma talle oma arusaamadest jutustasin.
Nüüd ei tohi sa uskuda, et kõik inimesed tahavad, et neid aidatakse armastuse seiklusse. Sugugi mitte. Selles eneseimetlejate grupis on palju kannatajaid, kelle kogu olemasolu on üles ehitatud sellele, et neid on ebaõiglaselt koheldud, ignoreeritud ja ära kasutatud. Sa võib-olla märkasid klienti, kes just uksest sisse tuli ja juuksuritooli istus. Kõhn mees poolpikkade salkus juuste ja suure peaga, mida tal ei õnnestu püsti hoida. Tal on seljas pleekinud sini-valgetriibuline särk, mida ta on kandnud alates kaheksakümnendate lõpust, kui neid odavalt allahindlustel müüdi, ja posti teel koju tellitud ärakantud kulukad. Broneeringuraamatus on kirjas E5. Eneseimetleja, kes vajab hädasti armastust. Ta ei tea seda ise, aga alates tänasest võib tema elu vaid paremaks minna. Ta nimi on Gunnar Wallén ja ta töötab reporterina Radio Gutes.
Ma kinnitan kaelaümbrise ja sõlmin peleriini tema saleda kaela ümber. Gunnar on pahas tujus, kuna ta peab iga päev pesema oma töökaaslaste kohvitasse, ja ta on tige, et nad kraanikausi ümbruse mustaks jätavad. Nii palju kui mina tean, pole tema töölepingus küll kirjas, et ta peaks teiste järelt koristama, ta ise on selle enda ülesandeks võtnud. Mõni töökaaslane on püüdnud oma tassi pesta, aga siis pole see piisavalt korralikult tehtud, ja kui Radio Gute spordireporter kraanikausi ümbrust käterätikuga nühkida üritas, siis pani Gunnar ta korralikult paika.
Mul pole Gunnari jutule sugugi kergem keskenduda, kui näen Rickyt pooleldi meie puhkeruumi kardina taha peidetuna. Ta hoiab käes teesõela, üht sellist varre ja ümmarguse otsaga. Kui Ricky avab ja sulgeb ümmargust otsa, siis näeb see välja nagu suu. Ta teeb seda samas taktis Gunnari pikkade täishäälikutega: „Aiiiinult mina olen see, kes peseb nõusid.
Aiiinult mina olen see, kes kuivatab kraanikausi ümbrust. Kes kuraaaat mulle selle eest „aitäh“ ütleb?“
Gunnar kuulub, nagu öeldud, kategooriasse E5 ja see on kõige keerulisem väljakutse, mida üks norn ette võib võtta. Täna on mees vinguvam kui tavaliselt. Masseerin õrnalt tema kanget kaela ja pead, et teda natuke üles sulatada. Minu kliendid tavaliselt armastavad peamassaaži. Gunnar naudib puudutusi, aga ta kõnniks pigem paljajalu üle klaasikildude, kui seda tunnistaks. Arvatavasti pole peale hambaarsti ja minu keegi teda mitu aastat puudutanud. Siiski tunnen, et on olemas õhkõrn lootus, et ühel päeval leian talle elukaaslase.
Ricky võtsin ma tööle äsja, sest tema emal, kes käib juukselõikustel mu õe Vera juures Hemses, viskas lõplikult üle. Ta sai pärast 25 aastat õiendamist meeleheitehoo ja oli Rickyt WC-harjaga kolm tänavavahet taga ajanud, enne kui Vera neid nägi.
Ricky pole veel päris taltsaks saanud. Tal pole ka kindlat suhet olnud. Minu ülesanne on talle näidata, miks tal asjad vales suunas lähevad. Me töötame selle kallal. Teesõelaga teatri tegemine on meelelahutuslik, aga kui ma Verast õigesti aru sain, siis oli just selline teatritegemine see, mis sundis poisi ema teda lõpuks majast välja viskama. Tema ema on krimikirjanik ja veidike drama queen.
Ricky on hea juuksur, aga ta on liiga kaua elanud ema juures kodus täieliku teenindusega. Meie lepingus seisab, et tema ülesandeks on koristada töötajate kööginurka ja WC-d. Ta ei ole ülbe, lihtsalt laisk. Siin on ta koristamisega probleemideta hakkama saanud, sest kui ta oma tööga hakkama ei saa, siis ei saa ta ka palka. Selles mõttes pole ta rumal ja me täiendame teineteist. Rickyl on julgust proovida uusi asju ja minul on kogemus.
Ma olen elanud Visbys kogu oma elu, saan varsti 48-aastaseks ja mul on juba seitse aastat oma salong. Ricky sai 25-aastaseks. Tal on helepruunid tugevad juuksed püstises soengus, ta on sale nagu kuuekümnendate aastate lips ja pärit Grötlingbost. Vabal ajal tantsib ta postitantsu, valmistudes Rootsi meistrivõistlusteks detsembris.
Kui ma Ricky tööle võtsin ja ta oma vabaajategevustest rääkis, uskusin, et postitants on sama mis stripptants. Ta oli väga ärritunud minu eelarvamuste peale. Postitants on akrobaatika. Nüüd olen õppinud mitmeid erialatermineid, nagu invert, mis tähendab enda peapeale keeramist; firefighter,