Kaks ema ja kolm isa. Beatrix Mcgill

Jimmy teadis?”

      Amber raputas pead.

      “Kui ma temaga viimast korda vestlesin, ei teadnud ma sellest isegi. Ei jõudnud talle öelda.”

      “Kallis, on tähtis, et meie praegu teame,” ütles James naisele hoiatava noodiga hääles.

      “Millal ta sünnib? Meil on nii palju vaja teha. Pead meile kolima, kallis. Sellesse haledasse pugerikku sa jääda ei või! Siin on palju ruumi. Võid külalistetoa endale saada, lapse paigutame Jimmy tuppa.”

      “Aitäh, Virginia, kuid mul on teised plaanid. Ema ja Matt kutsusid mind…”

      “Milline tobedus! Sinu ema ootab ise last. Tal jätkub sinu beebitagi tegemist. Ma nõuan.”

      “Aga mina mõtlen kolida meie vanasse korterisse. Seal on kaks magamistuba – üks mulle ja teine lapsele. Korter asub lähedal nii teile kui ka emale.”

      Virginia kargas püsti ja sõnad lausa voolasid temast välja:

      “Ma ei taha sellest kuuldagi! Sa pead meile kolima. Tead sa juba, kas on poiss või tüdruk? Me peame mööbli ostma. James, me vist ei hoidnud Jimmy lapsepõlveasju alles.”

      Amber oli vapustatud. Ta oli küll oodanud Virginia poolt mingit entusiasmi, kuid see oli juba liig. Tal polnud vähimatki tahtmist elada koos Jimmy vanematega. Milliseid plaane Virginia ka välja ei mõtleks, lapse ema on tema, Amber. Tema otsustab, kus elada ja millist mööblit osta.

      James taipas, mis on minia vaikimise taga.

      “Virginia, räägime sellest õhtusöögilauas. Oletan, et tahate kõik süüa.”

      “Jumal küll, kuidas sa söögile mõelda saad – me saame vanaemaks ja vanaisaks!”

      “Aga mitte täna õhtul! Me kutsusime Amberi õhtusöögile. Anname siis tüdrukule süüa.”

      Kogu õhtusöögi aja jätkas Virginia nimekirjade koostamist.

      Ta on valmis planeerima kogu lapse elu, mõtles Amber. Unistagu vaid! Ent see on parem kui mõtted, mis teda pärast poja surma maha ei tahtnud jätta. Ei ole vaja talle täna vastu vaielda.

      Huvitav, kuidas Jimmy lapse sündi suhtuks? Rõõmustaks? Nad ei olnud kunagi lastest rääkinud. Jimmy oli teenistusega nii hõivatud olnud ning Amber tahtis enne lapse saamist kolledži lõpetada.

      Nüüd tuli õpingute jätkamiseks väga oskuslikult majandada. Ehk ema või Virginia saavad seni last hoida, kui tema on loengutel. Ammu enne lapse lasteaeda minekut saab ta diplomi ja hakkab tööle.

      Kui Virginia vait jäi, tuli Amber tagasi tegelikkusesse.

      “Kuulsid sa vähemalt sõnakesegi sellest, mis ma rääkisin?” küsis ämm kerge ärritusega hääles.

      “Mõtlesin tulevikule. Loodan selleks ajaks diplomi saada, kui laps lasteaeda läheb. Ma saan suurepärase töö. Suvel ja koolivaheaegadel saan ilma kõrvalise abita hakkama.”

      “Lollus! Sa ei pea tööd tegema. Me hoolitseme sinu ja Jimmy lapse eest.”

      “Ma ei kavatse kodus istuvaks emaks hakata,” vaidles Amber vastu.

      Sellele vaatamata, et ta ema tööl käis, ei olnud tema hoolitsusest puudust tundnud.

      “Järsku pead sellele mõtlema, et annad Jimmy lapse meile?” ütles Virginia aeglaselt. “Sa oled noor ja sul on kogu elu ees. Me võime teda kasvatada ning jutustame talle isast. Sina saad siis tööl käia.”

      Amber raputas pead.

      “Ma kasvatan teda ise. Ning loodan, et vanaema ja vanaisa saavad tema elu loomulikuks osaks.”

      Kohe, kui see sünnis oli, Amber lahkus. Ta ei tahtnud suhteid Woodwortidega rikkuda, aga teda väsitas Virginia enesekindlus selles, et just tema hakkab lapse elus kõige tähtsamat rolli mängima. Oma ema usaldas Amber igatahes rohkem.

      Koju jõudnud, helistas Amber Betsyle.

      “Kuidas nad uudise vastu võtsid?” küsis sõbranna kohe, kui Amberi häält kuulis.

      “Virginia on nüüd lapsega aktsioonis, tegi isegi ettepaneku teda kasvatama hakata.”

      “Sellest võib ju aru saada, sest ta igatseb Jimmy järele, aga sina ära anna alla!”

      “Ei anna.”

      “Noh, aga oma sõpra nägid?”

      “Millist sõpra?” küsis Amber, tehes mõistmatu näo.

      “Nojah, muidugi, sul on ju tohutu palju tuttavaid mehi.”

      “Ma ju ei tunnegi teda!”

      “Too tema jaoks pudel vett. Kuumal ajal leedi ees eputamine on raske töö, sellepärast pakugi talle järgmine kord kosutust.”

      Amber hakkas naerma. Sellist asja ei oska ettegi kujutada.

      “Betsy, ma ei tahagi temaga tutvuda. Mulle lihtsalt meeldib teda vaadata.”

      “Kullake, sa ju ei surnud Jimmyga koos. Sa pead uue mehe leidma ja edasi elama.”

      “Ta ju alles suri…”

      “Ta ei tule enam tagasi. Mina ei ole teda isegi näinud, olgugi et oleme juba ligi kaks aastat sõbrad olnud.”

      Nad olid abiellunud, enne kui Jimmy San Franciscosse üle viidi. Betsy sai küll pulmakutse, kuid ei saanud tulla.

      “Eks ma lähemas tulevikus pean endale partneri otsima,” ütles Amber.

      “Tore, ja ära sellega väga kaua viivita. Ega sinust ometi sellepärast, et Jimmy suri, nunn saa? Kas homme etendust vaatama läheme?”

      Amberil ei olnud selle vastu midagi, kuid homme on ju pühapäev.

      “Võib-olla ehk nädala keskel?”