Kõige vanemad silmaga nõelte leiud on pärit nimelt Kostjonkist ja veel kahest Vene leiukohast: Mezmaiskajast, mis asub Kaukasuse mäestiku põhjaosas, ja Altaist, mis asub Lõuna-Siberis. Nende nõelte hinnanguline vanus on 35 000 kuni 40 000 aastat.
Loomulikult võisid nõelad ja soojad, korralikult õmmeldud riided aidata meil ellu jääda. Aga see ei näi olevat kuigi ammendav selgitus sellele, miks meie ellu jäime, aga neandertallased välja surid. Ärgem unustagem, et neandertallased olid üle elanud juba mitme jääaja mitu karmi külmaperioodi. Nad olid suutnud ellu jääda. Alles siis, kui nende kõrvale ilmusime meie, nüüdisinimesed, olid nad hukule määratud. Sama muster kordub mitmes kohas Lähis-Idas, Kaukasuses, Siberis ja Euroopas. Neandertallased elasid seal aastatuhandeid, siis tulime meie ja neandertallased kadusid. Mõnes kohas olid neandertallased juba meie saabudes kadunud. Selline mulje jääb Hohle Felsi kihistusi vaadates. Mujal annavad väljakaevamised tunnistust paari tuhande aasta pikkusest ühisest ajast, kus mõlemad rühmad võisid elada kõrvuti − kuigi teineteisest aupaklikus kauguses. On näiteid ka väljakaevamiskohtadest, kus kõik jäljed neandertallastest lõppevad järsult, ja kohe seejärel tulevad meie, nüüdisinimeste jäljed.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.