Eessõna
Mäluprobleemide ja – haiguste all kannatab umbes 245 000 soomlast, kellest ligi sajal tuhandel esineb raskeid mäluhäireid1. Üha rohkem on mäluprobleeme tööealistel. Aastate lisandudes tekib üha enam neid, keda vaevavad sellised neile endile ja nende lähedastele häda ja muret põhjustavad tervisehäired.
Olen meelest ja teadvusest huvitunud niikaua, kui mäletan. Teadvus ei asu kõigi arvates ajus, aga vajame aju, et igapäevaelus toime tulla. Kui mu ema haigestus Alzheimeri tõppe, hakkasin haigusele ja selle soodumusele hoopis uuel viisil tähelepanu pöörama. Ema hoolduse eest muretsedes oli küsimus loomulikult rohkem igapäevaeluga toimetulekus kui milleski muus. Tema haigestumine õpetas mind nägema, kui mitmetahulise sümptomite kompleksiga on ajuhaiguste puhul tegemist. Võimatu on anda lihtsaid vastuseid haiguse soodumuslike tegurite kohta, sest need on igaühe puhul erisugused.
Mu ema oli noorest saadik aktiivselt liikunud ja võimelnud, ja 60-aastasena tunnistati ta tervisekontrollis võrdseks 40-aastastega. Kutselise toiduvalmistajana tundis ta hästi tervisliku toidu saladusi ning kasutas palju oma aia marju, puu- ja köögivilju. Alumiiniumi ebatervislikkusest teadis ta juba ammusest ajast. Energilise, aktiivse ja tööka inimese haigestumine tundus kummaline, kui ei pandud tähele muidki tegureid: lugemisvaegust, ahenevaid sõprus- ja peresidemeid, öötööst tingitud magamatust, latentset kilpnäärmehaigust, kroonilist kõripõletikku, madalat vererõhku, aneemiat, veenilaiendeid või muid venoosseid hädasid, paljusid väikseid füüsilisi traumasid ja neist tingitud lõikusi ja narkoose, kiiret ja järsku kõhnumist 40-aastasena, pidevat magusasöömist, ravimata masendust ja stressi.
Juurdlesin, milline neist oli olulisim tegur. Võib-olla polnud siiski piisavalt värsket ja tervislikku toitu vastukaaluks kogu koormusele. Kas ma oleksin saanud midagi rohkem teha ja teada? Mis üleüldse võiks olla ajule parim toit? Tahtsin seda välja selgitada. Olin näinud, et ma polnud hoopiski mitte ainus tütar või pereliige, kes on sunnitud nägema lähedase inimese vaimsete võimete kängumist – ja kartma, et sama ootab tulevikus ennastki.
Mälu säilimine sõltub meie üldisest vaimsest erksusest. Masendus ja stress on mäluhäireid soodustavad ohutegurid, nii et kui rääkida mälu eest hoolitsemisest, ei tohiks neid kunagi tähelepanuta jätta. Mäluhaiguse puhul võime alati juurelda selle algpõhjuse üle: kas see peitub toidus, eluviisis, geenides või selles, et elu tundub inimesele liiga raske ja mingil ajal on ta otsustanud, seda ise endale teadvustamata, uttu kaduda. Elu muutub liiga raskeks, liiga väsitavaks. Paljudele Alzheimeritõbistele on see haigus üsna armulik, sest sageli nad ise ei tunne end haigena.
Mäluhaigused on pärilikud, kuid eluviiside muutmine noores eas soodustab hea vaimse ja kehalise vormi säilimist pikki aastaid. Ei öelda asjata, et vanemate „patud” nuheldakse järgnevatele põlvedele: ema toidu kvaliteet raseduse ajal mõjutab lapse aju arengut. Õige toitumine juba varastel eluaastatel aitab me ajul hiljem tervena säilida ja toimida. Teisalt võime õige toitumise ja õigete eluviisidega veel hiljemgi muutusi aeglustada, peatada ja pöörata arengut soovitud suunda.
Selles raamatus räägin, mida mäluhaigused endast kujutavad, kuidas aju, närvisüsteem ja mälu toimivad, milliseid toitaineid ja lisaaineid me oma mälu vormishoidmiseks vajame, samuti mäluhäiretest ja neid soodustavatest teguritest. Olen põhirõhu asetanud mälu ja teadvuse heaolu soodustavatele taimsetele ainetele. Piimasaadusi, mune, kalu ja muid mereande mainitakse vaid lühidalt. Taimi on raamatus käsitletud eri pikkusega tekstides, olenevalt sellest, kas olen neist rääkinud oma varasemais raamatuis „Suomalaiset marjat” (2010), „Elinvoimaa mausteista” (2011) ja „Puhdasta ravintoa” (2013). Selles raamatus tuleb juttu toiduainete vahetult ajutegevust mõjutavatest koostisosadest.
Meie mälu talitlus seostub tihedalt teadvuse muude valdkondadega. Mälu ja seda mõjutavaid seiku ei saa käsitleda eraldi hingest. Samas mõjutavad meelt ja mälu suurel määral muud haigused, eriti diabeet ning südame-veresoonkonnahaigused. Seepärast räägib see raamat toitudest ja ainetest, mis mõjutavad psüühikat ja osalt ka keha tervenisti, mitte üksnes mälu.
Loodan kogu südamest, et see raamat ja need nõuanded aitavad paljudel vältida või pidurdada iseenda või oma lähedase mäluhaigust ja selle progresseerumist.
Seda raamatut kirjutades olen naasnud minevikku. Raamat on pühendatud mu emale, kes, põdenud üksteist aastat Alzheimeri tõbe, kustus 88 aasta vanusena 20.04.2010.
Tänusõnad. Raamatu väljaandmist toetas abirahaga Suomen tietokirjailijat ry. (Soome aimekirjanike ühing). Ühtlasi tahan tänada oma meest Krister Engbergi kannatlikkuse eest raamatu kirjutamise ja pildistamisreiside ajal, samuti mitmete roogade pildile sättimise eest. Seenefotod pärinevad Pertti Salolt. Kauplus Liike 51 lubas mul lahkesti mõningaid oma tooteid pildistada.
TOIT, TERVIS JA VANANEMINE
Ravitsemist on alati iseloomustanud püüe taastada haigestunu tasakaaluseisund iseenda ja ümbritsevaga. Tänapäeval nimetatakse sellist lähenemisviisi holistiliseks, terviklikkuse filosoofiast lähtuvaks. Tasakaalustatust taotlevad nii eri kultuuride šamaanid, Hiina meditsiin, ajurveda, unani kui muudki koolkonnad, sealhulgas homöopaatia.
Kõik need ravitsemissuunad loodavad looduse oma parandamisvõimele, kuigi inimene vajab vahetevahel siiski ka välist abi või nõuannet, olles väärade eluviisidega ise endale häda põhjustanud. Kõigis neis ravitsemismeetodeis on kesksel kohal psüühika mõju inimese elulaadile.
Tervis tähendab inimese hingelise, psüühilise ja füüsilise olemuse tasakaalu või õigemini tasakaalustamist. Keha suudab ennast ise parandada, kui talle luuakse selleks soodsad tingimused. Tasakaalustamatus tähendab alati nii keha kui ka teadvuse tasakaalustamatust, sest neid ei saa teineteisest eraldada. Igal meie elundil ja süsteemil on teatud optimaalne tase, ja haigus näitab kõrvalekallet sellest soovitud tasemest. Meie närvisüsteem ja kogu me keha otsib sisemist tasakaalu ümbritseva keskkonnaga.
Aegade jooksul on tasakaalu otsimiseks kasutanud paljusid taimi. Taimed mõjutavad nii meie mälu, ärksust, tundeid, mõistust kui ka psüühilisi võimeid. Taimed aitavad mure, stressi ja hirmu vastu, leevendavad ängi, pingeid, negativismi, masendust, kurbust ja vaimset väsimust. Nad tugevdavad närve, lõdvestavad ja rahustavad, aitavad vabaneda ärritusest ja tarbetuist mõtteist ning kergendavad uinumist. Nad kindlustavad emotsionaalset tasakaalu, pakuvad rõõmu- ja õnnetunnet. Paljud taimed teravdavad mõistust ja mälu, tugevdavad keskendumisvõimet ja taipu, parandavad suhtlemisvõimet, tõstavad tarmukust. Taimeravi ei piirdu enam vaid teatud vaevuste parandamisega üksikute rohtude abil, sest lõpuks on aru saadud sellest, mida teati juba ammu: taimeravi ei saa hoida lahus toitumisest. Kõik, mida me sööme, nii taimed kui muugi toit, mõjutab me tervist kas soodsalt või ebasoodsalt.
Sajandeid on inimesed otsinud panatsead, imerohtu, mis annaks igavese elu ja täieliku tervise. Eri kultuurides on teatud (söödavatel) taimedel olnud tähtis koht vanade ravitsemissüsteemide osana, ja nende abil on üritatud tagada nii teadvuse kui ka keha heaolu. Peaaegu kõigis kultuurides on olnud eriti kõrgesti hinnatud toiduaineid. Näiteks Hiinas ja Indias on püütud selliste taimedega pikendada eluiga ning tagada vaimset ja kehalist reipust kogu elu jooksul. Niisuguseid ürte on peetud surematuse imerohtudeks või siis arvatud, et need vähemalt aitavad kasutajal jõuda surematusele lähemale. Indias on sellised olnud rasayana-taimed, mida on arvatud tervendavat nii vaimu kui ka keha.
Hiina traditsiooniline meditsiin on ennetav teraapia, holistiline ehk kõikehõlmav ravi. Lähtepunktiks on õige toitumine – ainult siis, kui see ei aita, määratakse ravimeid. Sööke valitakse ühtviisi nii ravitoimet kui ka toitvust ja maitset silmas pidades. Esmatähtis on tasakaalustatuse ja harmoonia taotlus, sest mikrokosmos ehk inimene peaks olema makrokosmosega alati tasakaalus. Kreeka filosoofiast pärineva mõtteviisi järgi on kõik kõiksuse tasandid, maailmakõiksusest (makrokosmosest) inimeseni (mikrokosmoseni) omavahel ühenduses. Taoismis on eesmärgiks tasakaal ja kohandumine. Taoism suunas elueliksiire otsima ja ühtlasi taimeravi arendama. Taod, kohandumist ja tasakaalustatust, soodustavad adaptogeentaimed või toonikumid ehk üldise enesetunde tugevdajad.
Kibuvitsamarjad,