Ian jäi samuti Leetritesse, nagu ka lord John, kuid nad mõlemad juba Paranevad ja Claire käsib mul öelda, et Ianil läheb ikka väga Hhästi, nii et sa ei pea tema pärast Muretsema. Ta kirjutab oma käega mõne Rea, nii võid kindel olla, et see vastab Tõele.
– J.
Viimasele lehele oli kirjutatud teise käega, väga korralikult ja väljakoolitatud kaldega, ehkki siin-seal rikkus pilti mõni tindiplekk, mis võis tulla nii kirjutaja haigusest kui logust sulest.
Kallis ema –
Olin Haige, aga nüüd olen jälle Terve. Mul oli Palavik ja väga Imelikud Unenäod, täis veidraid asju. Üks suur Hunt tuli ja rääkis minuga Inimkeeli, aga Claire’i tädi ütleb, et see oli Rollo, kes oli kõik see aeg mu Kõrval, kui ma põdesin, ta on Väga Hea Koer ega hammusta kuigi sageli.
Leetrid algasid väikeste nahaaluste Kühmudega, mis torkisid nagu tulise Oraga. Mul oli selline tunne, nagu oleksin istunud Sipelgapessa või astunud Herilasepesa peale. Mu pea tundus kaks korda Suurem kui tavaliselt ja ma aevastasin nagu Hullumeelne.
Täna sõin Hommikusöögiks kolm Muna ja putru ning olen kaks korda üksinda kempsus Käinud, nii et olen juba üsna Tubli, ehkki alguses arvasin, et Haigus on mind Pimedaks teinud – ma ei näinud välja minnes muud kui Suurt Helendust, kuid Tädi ütles, et see asi saab varsti korda, ja saigi.
Järgmine kord kirjutan pikemalt – praegu tahab Fergus Kirja juba ära viia.
Sinu Kõige Kuulekam ja Truum poeg Ian Murray
PS Okassea pealuu on Henryle ja Mattiele, ma loodan, et neile meeldib.
Brianna jäi natukeseks ajaks taburetile istuma, toetades selga külmale valgeks lubjatud kiviseinale, siludes kirjalehti ja vahtides hajameelselt raamaturiiulit, millel seisis korralik rivi riide- ja nahkköites raamatuid. Talle torkas silma „Robinson Crusoe”, mille pealkiri oli kuldtähtedega raamatu seljale trükitud.
Metsik paik, oli Jenny öelnud. Ja ohtlik ka, selline, kus elu võib ühe hetkega käänata naljaseguste probleemide juurest – nagu emis sahvris – vahetu vägivaldse surma ohuni.
„Ja mina arvasin, et see siin on primitiivne,” pomises ta, heites pilgu turbatulele kaminas.
Tegelikult üldsegi mitte nii primitiivne, mõtles ta, kui Iani järel lauda eest läbi ja teistest kõrvalhoonetest mööda kõndis. Kõik oli korras ja puhas; mördita laotud kiviaiad ja hooned heas korras, ehkki päevinäinud. Kanad kenasti omaette aedikus kinni ja lauda taga hõljuv kärbseparv andis tunnistust, et seal, majast viisakal kaugusel, asub sõnnikuauk.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.