Käesolev raamat kujutab endast ühte katset anda süsteemne ülevaade inimese ja ühiskonna vahekorrast ning elaviku muutumisest uuel sajandil.
KASUTATUD KIRJANDUS
Aarelaid-Tart, A. (1993). Seltsiliikumine Eestis. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised, Humanitaar- ja sotsiaalteadused, 42: 2.
Aarelaid-Tart, A. ja Tart, I. (1995). Culture and Development of Civil Society in Estonia. Nationalities Papers, 23(1), 153–165.
Aarelaid-Tart, A. (2006). Cultural Trauma and Life Stories. Helsinki: Kikimora.
Aarelaid-Tart, A. (2012). Põlvkondlik sidusus ja hajusus elaviku taustal. A. Aarelaid-Tart (Koost). Nullindate kultuur II: põlvkondlikud pihtimused (lk 7–15). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Aarelaid-Tart, A. ja Bennich-Björkman, L. (2012). Baltic Biographies at Historical Crossroads. London, New York: Routledge.
Allaste, A. – A. (2001). Klubikultuur Eestis. S. Helme ja J. Saar (Toim). Ülbed üheksakümnendad: Probleemid, teemad ja tähendused 1990. aastate Eesti kunstis (lk 67–82). Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.
Allaste, A. – A. (Toim) (2011). Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas. Elustiilide uurimused. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Allaste, A. – A. (Toim) (2013). Subkultuurid. Elustiilide uurimused. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Altermann, M. ja Maripuu, L. (2013). Mootorratturite subkultuuri kujunemine Eestis. A. – A. Allaste (Toim). Subkultuurid. Elustiilide uurimused (lk 195–230). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Araste, L. (2013). Eesti metal subkultuur – areng ja kommunikatsioon läbi aastate. A. – A. Allaste (Toim). Subkultuurid. Elustiilide uurimused (lk 119–141). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Arutjunjan, J. ja Kahk, J. (Toim) (1980). Sotsioloogilisi suletõmbeid Nõukogude Eesti kohta. Tallinn: Perioodika.
Bolin, G. (2005). The Media Landscape of Södertörn 2002: Media Use, Values and Everyday Life in Southern Stockholm. Huddinge: Södertörn University College, Institutionen för medier, konst och filosofi, Media and Communication Studies.
Bourdieu, P. (1993). The Field of Cultural Production: Essays on Art and Literature. Cambridge: Polity.
Grogaard, J. (Toim) (1996). Estonia in the Grip of Change: the Norbalt Living Conditions Project. Oslo: Forskningsstiftelsen Fafo.
Haavio-Mannila, E. ja Rannik, E. (Toim) (1985). Vertaileva tutkimus Eestin ja Suomen perheestä, työstä ja vapaa-ajasta. Helsinki: Suomen ja Neuvostoliiton välinen tieteellis-tekninen yhteistoimintakomitea.
Hallik, K. (1997). Eestlaste ja venelaste poliitiliste hoiakute ja geo-ajaloolise teadvuse polarisatsioon 1991. aastal. P. Järve (Koost). Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik (lk 11–17). Tallinn: Avita.
Hallik, K., Kruusvall, J., Pavelson, M., Pettai, I, Proos, I. ja Vetik, R. (Toim) (2006). Integratsiooni monitooring 2005: uuringu aruanne. Tallinn: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus.
Hansson, L. (Koost) (2004). Valikud ja võimalused. Argielu Eestis aastatel 1993–2003. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
Hansson, L. (Koost) (2009). Töö, kodu ja vaba aeg. Argielu Eestis aastatel 1985–2008. Tallinn: Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.
Heidmets, M. (Toim) (1998). Vene küsimus ja Eesti valikud. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
Helemäe, J. (2000). Haridussüsteem ja tööturg: Eesti ja Euroopa võrdlus. R. Vetik (Peatoim). Eesti Inimarengu Aruanne 2000 (lk 85–99). Tallinn: Tallinna Ülikool.
Helemäe, J. (2011). Intragenerational mobility under conditions of rapid neoliberalization. E. Saar (Toim). Towards A Normal Stratification Order. Actual and Perceived Social Stratification in Post-Socialist Estonia (lk 83–109). Bern: Peter Lang.
Helemäe, J. ja Saar, E. (1998). Põlvkonnasisene sotsiaalne mobiilsus üleminekuperioodil (Eesti longituuduuringute andmeil). P. Kenkmann ja J. Saarniit (Toim). Longituuduurimused: kogemusi ja tulemusi (lk 100–105). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Helemäe, J., Saar, E. ja Vöörmann, R. (Koost) (1998). Täiskasvanute koolituse uuring 1997: metoodiline ülevaade. Tallinn: Statistikaamet.
Helemäe, J., Saar, E. ja Vöörmann, R. (Koost) (1999). Täiskasvanute koolitus 1997. Tallinn: Statistikaamet.
Helemäe, J., Saar, E. ja Vöörmann, R. (2000). Kas haridusse tasus investeerida? Hariduse selekteerivast ja stratifitseerivast mõjust kahe põlvkonna kogemuse alusel. Tallinn: TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.
Helsper, E. J., Kalmus, V., Hasebrink, U., Sagvari, B. ja De Haan, J. (2013). Country Classification: Opportunities, Risks, Harm and Parental Mediation. LSE, London: EU Kids Online. Leitav aadressilt: http://eprints.lse.ac.uk/52023.
Hion, E., Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (1988). Meie muutuv elulaad. Tallinn: Eesti Raamat.
Høyer, S., Lauk, E. ja Vihalemm, P. (Toim) (1993). Towards a Civic Society: The Baltic Media’s Long Road to Freedom. Perspectives on History, Ethnicity, and Journalism. Tartu: Nota Baltica.
Jadov, V. (1968). Sotsiologitšeskoje issledovanije: metodologija, programma, metodõ. Tartu: Tartu Riikliku Ülikooli Kirjastus.
Jadov, V. (Toim) (1998). Sotsiologija v Rossii. Moskva: Izdatelstvo Instituta sotsiologii RAN.
Järve, M. (1985). Kulturnaja dejatelnost nasselenija. Tallinn: Eesti Raamat.
Järve, M. (1994). Vaba aeg. A. Narusk (Toim). Murrangulised 80-ndad ja 90-ndad Eestis: Töö, kodu ja vaba aeg. Eesti tööealise elanikkonna 1985. a ja 1993. a küsitluste andmetel (lk 84–100). Tallinn-Helsingi: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Järve, P. (Koost) (1997). Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik. Tallinn: Avita.
Kallas, K., Vetik, R., Kruusvall, J., Saar, E., Helemäe, J., Kirss, L., Leppik, C., Seppel, K., Kivistik, K. ja Ubakivi-Hadachi, P. (Toim) (2015). Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2015. Leitav aadressilt: www.kul.ee/et/eesti-uhiskonna-loimumismonitooring-2015.
Kalmus, V. (2008). Riskialtid tiigrikutsud: Eesti lapsed kui (uue) meedia kasutajad. L. Ots (Toim). Uued ajad – uued lapsed (lk 35–62). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Kalmus, V., Karu, K., Komp, L., Runnel, P., Pruulmann-Vengerfeldt, P., Siibak, A. ja Ugur, K. (2010). Riskid ja turvalisus internetis: Euroopa laste vaatenurk. Peamiste tulemuste eestikeelne kokkuvõte. EU Kids Online. Leitav aadressilt: http://www.lse.ac.uk/media@lse/research/EUKidsOnline/EU%20Kids%20II%20(2009-11)/EUKidsExecSummary/EstoniaExecSum.pdf.
Kalmus, V., Lauristin, M. ja Pruulmann-Vengerfeldt, P. (Toim) (2004). Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kalmus, V., Talves, K. ja Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2013). Behind the Slogan of „e-State“: Digital Stratification in Estonia. M. Ragnedda ja G. Muschert (Toim). The Digital Divide: The Internet and Social Inequality in International Perspective (lk 193–206). London: Routledge.
Kalvet, T. ja Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2008). Infokihistumine: Interneti mittekasutajad, vähekasutajad ning hiljuti kasutama hakanud. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Kask, K. ja Vellerand, L. (1980). Inimesed teatrisaalis. Tallinn: Perioodika.
Keen, M. F. ja Mucha, J. (Toim)