Märkasin, et kui päike muutus kuumemaks, liikusid kaks ratsanikku minust kummalgi pool üha kaugemale ja kaugemale.
Vaatasin seltskonna üle. Maagi olin juba uurinud. Minust paremal oli sõdur, kes hoiatas mind ohjade sikutamise eest. Ta elukutse oli ilmselge, kuna ühe ta sadulakoti klapi alla oli torgatud mõõk. Arvasin, et see oli Pol, keda maag oli õues hüüdnud, sest kaks meie rühma ülejäänud liiget olid kindlasti need noorukid. Üks minust noorem ja üks minust mõned aastad varem, oletasin ma. Miks nad meiega kaasas olid, ma ei teadnud. Vanemal oli samuti mõõk tupes, ja pärast juhendamist oleks ta tõenäoliselt suutnud hernehirmutise maha raiuda, kuid noorem paistis täiesti kasutuna. Nad olid mõlemad ilmselgelt hästi kasvatatud, mitte teenrid, ja mõtlesin, et kas nad on vennad. Nagu maag, olid nad riietatud tumesinistesse tuunikatesse, mis laienesid vöökohalt nende pükstele. Vanemal olid tumedamad juuksed ja ta nägi parem välja. Paistis, nagu teaks ta seda. Minust vasakul ratsutades krimpsutas ta nina iga kord, kui kerge tuuleiil minu suunast puhus, kuid ei vaadanud kordagi mu poole. Noorem poiss ratsutas enamasti mu järel ja iga kord, kui pöörasin pead tema vaatamiseks, leidsin ta vastu vahtimas. Hetkel nimetasin nad Vanemaks Kasutuks ja Nooremaks Kasutuks.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.