Elujanu. Mati Soonik

rohkem lapsega tegelda ja teda rohkem õpetada, et ta vähemalt üheski asjas oleks teistest tugevam või vähemalt samal tasemel kui teised omaealised. Poisil tuleb füüsilisi võimeid arendada: temaga on vaja mängida, joosta ja suusatada, et ta muutuks kehaliselt tugevamaks ja saaks ning oskaks teistele vastu hakata. Praegu pole tal selleks jõudu, et hakata mehelikumalt käituma. Samuti tuleb arendada lapse mõtlemist. Näiteks tuleks temaga kabet, malet ja muid tähelepanu ja vaimu arendavaid mänge mängida. Sina peaksid neid mõtlemisvõimet arendavaid mänge ju oskama, sest rääkisid kunagi, et oled nendes mängudes kunagi lausa järgusportlane olnud. Ma usun, et sa ei valetanud mul tookord suu ja silmad täis, kuigi olen sellestki aru saanud, et luiskamises oled sa lausa suurmeister. Ümbermaailmareis ja tsirkusemäng ei arenda last, aga aega kulutavad need küll. Vaid neid mänge on Aadu tragi mängima. Minul käib lapsele male ja kabe õpetamine üle jõu, sest mina pole neid mänge kunagi mänginud. Vanus on mul ka nii kaugel, et üks vana naine ei jõuagi neid ära õppida, kuigi mul on raske seda endale tunnistada. Mina olen Aadule õpetanud lugemist ja rehkendamist. Nendega tuleb tema üle kivide ja kändude toime. Seegi on saavutatud tänu minu väga raskele tööle temaga.

      Psühhiaater ütles, et kui enne kooliminekut neid võimeid, millest eelnevalt kirjutasin, Aadu ei omanda, jääb ta ka oma klassis kõige nõrgemaks nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kui need võimed temal aga ei arene, siis tuleb ta debiilsetele mõeldud kooli saata, kui sellised on veel olemas.

      Niisiis mine sina lasteaeda, kus Aadu käib, et selle juhataja ja õpetajad saaksid sinuga sinu pojaga seotud küsimustest rääkida. Ka see võimalus on olemas, et vahetad otsekohe selle Aadu lasteaiakoha enda kodu lähedasse lasteaeda. Mina ei tea muidugi nendest protseduurilistest võimalustest, kuid selge on see, et raha eest saab kõike. Kõige parem oleks Aadule eralasteaed, kus rühmas on tunduvalt vähem lapsi kui riiklikus. Mina ei suuda Aadule sellist kasvatust anda, nagu vaja oleks, ja mul on täielik õigus tema igakülgsest hooldamisest loobuda. Mulle aitab juba sinu poja kasvatamisest, tema riiete korrashoiuga tegelemisest, tema toitmisest ja igapäevasest temaga koosolemisest. Kui tahad, et sinu lapsest kasvaks tubli mees, siis peaks temal ka mehe eeskuju olema, kelle järgi ta saaks joonduda. Ka Aadu ema ei saaks talle isa eest olla, keda on praegusel juhul seoses kooliminekuikka jõudmisega poisile väga vaja.

      Kui sina ei reageeri oma lapse kasvatamisega seotud küsimustele, teatan sellest meie linna haridusorganitele ja võid kindel olla, et nemad võtavad su vastutusele.

Elvi

      „Minu arust on selles kirjas väga otse öeldud, et Elvi soovib Aadu mulle kasvatada anda,” üritan Liinat oma arvamust välja ütlema panna.

      „Sul on õigus, aga kuidas sa lahendasid olukorra, kui Aadut lasteaias peksti.”

      „Mul tuli muidugi lasteaias ära käia. Rääkisin juhataja ja Aadu rühma õpetajatega. Nemad leidsid, et Elvi võimendas olukorda üle. Nad arvasid, et loomulikult vajab Aadu isaga suhtlemist väga. Mina lubasin võimaluse piires poissi edaspidi senisest sagedamini nädalavahetustel enda juurde võtta. Mis puudutab Aadu peksmist viie poisi poolt, siis olevat ta nendega riidu läinud. Aadu oli hakanud teisi togima ja need olid talle samaga vastanud. Üsna ruttu sai aga õpetaja jaole ja lõpetas korralageduse. Nii mulle lasteaias räägiti ja ma usun neid, kes nägid seda juhtumit kohapeal. Kiirabi käis tõesti kohal, sest Aadul hakkas kakluse tulemusel ninast verd nõrguma. Küllap oli üks poiss talle vastu nina virutanud. Aadu oli seletanud, et tal hakkab ninast kergesti verd tulema ja ta on sellega lausa kimpus. Selle probleemi lahendas arst kiiresti ära. Ka minu pool on poja ninast verd tilkunud, mis on mul tulnud sulgeda. Loomulikult ei tekkinud need sellest, et keegi oleks minu kodus tema nina pihta löönud, vaid hoopis millestki muust. Ma pole asjatundja, aga võimatu pole, et see tuleb tal närvidest, sest ta elab ju väga närvilise inimesega. Kui sellest lähtuda, siis on Aadul viimane aeg minu juurde elama tulla.

      Erilisi vigastusi ei olnud Aadul kindlasti mitte ja sellisel tasemel kaklus oli lasteaias erand. Seda ei saavat aga ütelda, et mu poeg ei kaitse ennast. Hiljem pole kuulda olnud, et ta kiskleks lasteaias kellegagi. Nüüd küsin alati Aadu käest temaga kohtudes, kas ta on veel lasteaias rüselnud. Vastus on eitav olnud.”

      „Sinu eksämm on Aadu võimekuse suhtes väga kriitiline, kuid ta loodab, et sinu juures elamine võib olukorda parandada. Päris kindel ta selles siiski pole.”