Rütm on energia väljenduseks ja iseloomustab kõiki konkreetseid energia-vägesid kõigi nende suhete piires. Ta on energiaga kooskõlas. Energia-väele iseloomulik rütm väljendab täpselt tema suhteid teiste vägedega ja esindab seda väge neis suhetes täiesti tõeselt. Seepärast ei saa ta olla energiaga vastuolus. Niisiis on rütmid kooskõlas energia-vägedega, mida nad iseloomustavad.
Järelikult saab vastuolu tekkida vaid energia-vägede eneste vahel. See tähendab, et ta võib tekkida ainult suhete pinnal. Ja et suhteid väljendab alati rütm, mida mingi energia-vägi ilmutab, siis on vastuolul võimalik väljenduda ainult rütmi kaudu. Ka kooskõla väljendub ainult rütmi kaudu. Suhted teiste vägedega annavad igale üksikule väele tema väljenduse. See väljendus on rütm. Kui energia-vägede suhted on kooskõlalised ja kui rütmid, mis vägesid iseloomustavad, neid suhteid esindavad, siis on need rütmid omavahel kooskõlas. Miski muu kui rütm ei saagi seda kooskõla väljendada. Seega võivad kooskõla ja vastuolu tuleneda ainult energia-vägede suhetest ja väljenduda vaid suhetes olevaid energia-vägesid iseloomustavate rütmide kaudu.
Energia ainsaks väljendusvahendiks on Vorm. See järeldub kosmose rajanemisest ainulisel algel. Kõik väljendused on olemuselt energia, ehk: iga Kosmilise ilmutuse põhivormeliks on energia. Vormel ja vorm on kõigi ilmutuste ainsad põhitunnused ehk põhilised tunnusjooned.31 Kõik teised tunnusjooned tulenevad vormelist ja vormist. Ning kui põhilisi tunnusjooni rohkem ei ole ja energia on olemuselt vormel, siis saab ta väljenduda ainult vormi(de) kaudu. Vormid aga on lõpmata mitmekesised. Kui energia-vägi on püsikindel ja ainult rütm muutlik, siis lähtub vorm rütmist.
See sobib kokku asjaoluga, et energia saab väljenduda vaid siis, kui ta oleleb üksikute vägedena, mis on olemas ehk paiknevad üksteise suhtes, sest iga üksiku väe rütm pärineb otseselt suhetest teiste vägedega. Vorm on seega mingi üksiku energia-väe väljendus tema rütmi kaudu. Tõdesime, et rütm on oma energia-väega alati kooskõlas. Rütmid, mille sagedused ühtivad, on tingimata niisamuti kooskõlas. Järelikult on vormid, kuivõrd nad pärinevad energia-vägede väljendatud rütmist, kooskõlas vägedega, mida nad iseloomustavad. Ning kui suhe energia-vägede vahel on selline, et nende rütmide sagedused ühtivad, siis on nende rütmide poolt väljendatud vormid samuti omavahel kooskõlas.
Kui rütmid väljenduvad vormi kaudu, on kooskõla vasteks sümmeetria (ehk võrdmõõdulisus). Vastuolu vasteks on asümmeetria. Viimane on sümmeetria moonutus, just nagu vastuolu on kooskõla rikkumine. Niisiis on võrdmõõdulisus energia-vägede kooskõlaliste suhete väljenduseks vormi kaudu ja selle moonutus on vastuoluliste suhete väljenduseks.
Kuna kosmos on üksteisega suhetes olelevate ning neid suhteid rütmi kaudu vormina väljendavate energia-vägede kogum, siis sõltuvad vormiline tasakaal ja korrapära temas Kosmilise Energia mitmesuguste vägede kooskõlalisi suhteid väljendavast rütmilisest kooskõlast. Tasakaal saavutatakse, seda hoitakse või taasluuakse rütmi kaudu. Täiuslikku üldist tasakaalu võib rikkuda vaid see, kui vastuolulised rütmid kokku puutuvad.
Tõdesime, et energia ei saaks väljenduda, kui tema dünaamilist pürgimust ei piirataks. Aga kui väljendus tuleneb piirangust, siis tingib viimase suurus paratamatult igale üksikule energia-väele antud väljendusulatuse taseme. Kui energia on püsikindel tegur, siis peaks tema väljendatav väärtus – see tähendab, energia pingsus (intensiivsus) – olema alati sama. Kuid piirangu tõttu on väljendus vähem pingne. Et kogu olemasoleva pingsuse dünaamiline väljendumine võrduks enesehävitusega, siis saab väljendus rütmis ja vormis toimuda vaid energia pingsuse vähendamise abil. Piirang, mis teeb vormis väljendumise võimalikuks, tähendab ühtlasi, et osa pingsusest talle vastupanemise käigus neeldub. Mida suurem on piirang, seda suurem on energia neelduv osa ja järelikult seda väiksem see osa, mis jääb vormis väljendumise käsutusse.
Vorm kui selline ei ole dünaamiline. Kummatigi peaks dünaamilise jõu väljendus seda olema. Vormina sündivatele energiaväljendustele on järelikult omane veel mingi kvaliteet, mis hakkab väljendama energia dünaamilist pingsust. Ehkki see kvaliteet väljendab püsikindlat jõudu, on ta muutlik, sest tal on energia pingsuse väärtus, mis jääb üle pärast vastuseisu piirangule, mille põhjustas suhe ümbritsevaga. Niisuguseks energiaväljenduste dünaamiliseks kvaliteediks on teadvuslikkus,32 mis täidab kõiki vormis sündinud väljendusi. Kui energiale seatud piirang neelab tema pingsusest vaid väikese osa, siis kujuneb teadvuslikkuse tase, mida vormis väljenduv energia ilmutab, kõrgeks. Kui piirangu neelatud osa on suurem, siis on energiaväljenduse teadvuslikkus sellevõrra madalam.
Kuid piirangust sõltuv teadvuslikkuse tase on kõrge või madal vaid konkreetse energia-väe kogu võimaliku (potentsiaalse) teadvuslikkuse suhtes. Vägede pingsus erineb, seetõttu on nad ka erineval määral võimelised teadvuslikkust vormi kaudu väljendama. Ning et kõik energia-väed on püsikindlad, siis on iga energiaväljenduse potentsiaalne teadvuslikkus muutumatu. Tema poolt ilmutatud teadvuslikkuse taset saab muuta vaid energia-väe väljenduspürgimusele vastanduva piirangu muutumine – see tähendab, ainult suhte muutumine.
Võime seega öelda, et kõigi energiaväljenduste põhiline kvaliteet on Teadvuslikkus ja põhiline tunnusjoon on Vorm. Teadvuslikkus on sisuliselt vormel. Ta on pärast ümbritsevast lähtuvale piirangule vastupanemist väljenduse käsutusse jääva energia pingsuse vahetu väljendus. Kuna vormel ja vorm on kõigi Kosmiliste ilmutuste kõige iseloomulikumad tunnused, siis võib termini “vormel” asemel tarvitada terminit “teadvuslikkus”. Niisiis võimaldas Kosmiliste ilmutuste eritlus meil määratleda ühe kvaliteedi ja ühe tunnusjoone. See kvaliteet on teadvuslikkus, mis vahetult pärineb energia väljendunud pingsusest, ja see tunnusjoon on vorm, mis pärineb rütmist, mis kõiki energia-vägesid nende suhetes kõigi teiste vägedega iseloomustab.
Kõik seniöeldu võiks lühidalt kokku võtta nii:
Kosmosel on vaid üks sisaldis – dünaamiline energia. Energia oleleb mitmesuguste vägede näol, mis on samuti dünaamilised. Väed olelevad üksteise suhtes. Sellised suhted põhjustavad vastastikuseid piiranguid. Piirang teeb võimalikuks väljenduse, mis on enesehävitamise vastand. See tekitab ka rütmi.
Kõigil Kosmilistel ilmutustel on üks põhiline kvaliteet ja üks põhiline tunnusjoon. See kvaliteet on teadvuslikkus, see tunnusjoon on vorm. Teadvuslikkus pärineb energia pingsusest, mis jääb väljenduse käsutusse pärast vastuseisu ümbritseva seatud piirangule. Vorm pärineb rütmist, mis väljendab suhet ümbritsevaga.
Kuna rütm on dünaamiliste energia-vägede vastastikuste suhete vältimatu tulemus, ei saa energiat ja rütmi kosmoses vaadelda teineteisest lahus. Energia ilma rütmita tähendaks selle dünaamilise kvaliteedi ülimat vabadust ja tooks seetõttu kaasa enesehävituse. Ka oleksid energia-väed sel juhul võimetud väljenduma konkreetsete tunnusjoontega eraldi ainevormides või konkreetsete kvaliteetide ja atribuutidega eraldi orgaanilistes vormides.
Kõik organismid on paratamatult Kosmilise Energia väljendused. Nagu tõdesime, on kõigil energiaväljendustel üks põhiline kvaliteet, teadvuslikkus, mis pärineb tolle energia pingsusest, mida nad esindavad. See, kui pingne on organismi ilmutatud teadvuslikkus, sõltub tema kaudu väljenduva energia pingsusest.
Ühtlasi tõdesime, et vorm on kõigi Kosmiliste ilmutuste – seega ka kõigi organismide – põhiline tunnusjoon, ning et ta pärineb rütmist, mida energia väljendab. Järelikult sõltub igale organismile iseloomulik konkreetne vorm rütmist, mida väljendab energia-vägi, mille jaoks see organism on väljendusvahendiks. Teadvuslikkuses tuleb näha kvalitatiivset, vormis aga ainelist (materiaalset) alget.
Teadvuslikkus