Ma pöördun eelkõige nende poole, kes tunnevad tõelist muret omaenese seisundi ja inimkonna pärast. Järgnevas eritluses leidub termineid, mis võivad esialgu tumedaks jääda. Küllap aitab hoolikas süvenemine nende tähendust tutvustada, selge mõtlemine aga kinnitab, et loetust on õigesti aru saadud.
Teiseks pöördun ma spetsialistide poole. Väites, et mõtte-, kasvatus- ja majandusteadlaste ning seadusandjate pingutused inimkonna olukorda parandada on viinud inimese vaid üha kaugemale Absoluutsest Tõest ja üha lähemale Ebatõele, tahan ma osutada, et oma pingutuste suunda muutes saavad nad aidata teda tagasi Täiuslikkuse poole juhtida. Ma pakun erinevate elualade esindajatele niihästi alust, millelt lähtudes nad võiksid oma teadmisi paremini kasutada, kui ka kriitilist süsteemi, mis lubab neil oma kaasaegsete ja eelkäijate tööd tõeselt hinnata.
Ollakse üldiselt nõus, et meie tänane maailm on kaootilises seisundis. Vist kunagi varem pole kulutatud nii palju jõudu katsetele inimesi parandada. Kummatigi läheb olukord üha halvemaks. Meeleheide paneb nii mõnegi meist pöörduma väljamõeldud jumalate ja üliinimeste poole. Kui me siiski usume tõeste suhete väärtusesse inimeste vahel (ja paljud meist usuvad), siis on ülimalt oluline tutvuda selliste suhete täpse loomuse ja väärtusega, samuti põhjustega, miks nad mõjustamise tingimustes kaovad. Vaid taandarenenud inimene võib anda järele mõjustamisele, mis neelab vastastikuse meeldivuse, kaastunde ja kokkukuuluvuse ning välistab igasuguse tõelise sõpruse kahe inimese vahel.
Kui tahame tsivilisatsiooni säilitada või kui inimesele on antud seda edaspidi koguni ületada, siis tuleb taandareng peatada. Püüdes visandada ainukest alust, millelt lähtudes on võimalik saavutada tõelist edu, loodan aidata kaasinimestel jätta kõige õilsamat kõigist pärandustest oma lastele, kellel tuleb hästi või halvasti ehitada maailma, mida meie ei näe.
Minu sügav tänu mr. Harold Kelly’le tema suure abi eest töö trükivalmis seadmisel.
TÄIUSLIK SEISUND EHK ABSOLUUTSE TÕE MAAILM
Kosmiline energia ja selle rütmilised väljendused. – Harmoonia ja sümmeetria. – Sümmeetriline vorm. – Suhe ja piirang. – Energia pingsus väljendub teadvus(likkus)ena. – Inimolemus kui rakusüsteem, mida valdab kosmiline energia. – Täiuslik seisund: vabadus, võrdsus ja rahu ümbritseva suhtes. – Sobiv ja sobimatu toit. – Spontaanne ümbrusetunnetus. – Täiusliku olemuse kolm ilmutust.
Absoluutse Tõe Maailm on inimelu seisund, kus:
Inimene kujutab endast psüühilist olemust, mida valdab Kosmiline Energia. Ta väljendab täiuslikku harmooniat (ehk kooskõla) ning sümmeetriat (ehk võrdmõõdulisust).
Inimolemuse esindatud Kosmilise Energia väel26 on täielik (absoluutne) väljendusvabadus.
Olemus on ülejäänud energiaväljendustega – mis moodustavad kosmose ja ümbritsevad olemust – täiuslikult võrdne. Selline suhe võimaldab täiuslikku vabadust ja rahu.
Kui vaatleme inimolemust Absoluutselt Tõeses seisundis, on esimeseks ja kõige tähtsamaks teguriks Kosmiline jõud, mis teda loob ja kujundab ning enda väljendusena säilitab. See jõud on Kosmose Rütmiline Energia.
Kosmose olemasolu viitab ka energia olemasolule. Asjaolu, et orgaaniline või anorgaaniline aine tõepoolest oleleb, eeldab mingit Kosmilist Energiat, millest aine pärineb ja mille abil ta säilib.
Kosmos on vormide kogum. Neid tuleb pidada Kosmilise Energia mitmesugusteks väljendusteks. Nad jagunevad kahte kategooriasse – anorgaanilised ja orgaanilised ainevormid.27 Ainevormide taandamisel on leitud, et nad kõik koosnevad ühtedest ja samadest algosadest. Järelikult kujutavad nad endast ühe ja sama Kosmilise Energia erinevaid väljendusi. Et iga väljendus jääb vormilt ainulaadseks, peab üldise energia mingi kvaliteet igas vormis ainulaadselt väljenduma. Kui aga kõik ainevormid on selle ühe energia väljendused, siis on kõik koguilmas sisalduv olemuselt energia.
Kummatigi olelevad ainevormid ka üksteise suhtes. Teiste sõnadega, see ühine energia on leidnud väljendusvõimaluse vahendite kaudu, mis olelevad üksteise suhtes. Seega ta on (olemas) või asetseb iseenda suhtes. Ainulise jõuna ei saaks ta iseenda suhtes olla või asetseda. Niisiis on ta mingil moel osadeks jaotatud, nõnda et need osad võivad oleleda või paikneda üksteise suhtes. Kuna igal ainevormil on ainulaadne energiaväljendusvõime,28 siis peab igaühes neist väljenduma Kosmilise Energia üks eraldi vägi. Ainevormid on seega ühe ja sama Kosmilise Energia erinevate vägede väljendused.
Niisiis võib kosmost pidada Kosmilise Energia üksikute vägede kogumiks. Et ta on kogum, siis oleleb iga selles esindatud vägi ülejäänud vägede suhtes. Energia on aga dünaamiline jõud.29 Sellisena ei saa ta jääda staatiliseks või rahulikuks, vaid peab ennast väljendama. Ning erinevad energia-väed, mis end üksteise suhtes dünaamiliselt väljendavad, paratamatult piiravad üksteist oma väljenduspürgimustes.
Kuid oma dünaamilise pürgimuse väljendamisel täiesti vaba energia-vägi hävitaks iseenda. Väljendades seda pürgimust ühegi takistuseta, mille suhtes end maksma panna, kulutaks energia ennast paratamatult lõpuni. Enesehävitamist aga ei saa pidada väljenduseks. Väljendusest räägime siis, kui energia dünaamiline kvaliteet on võimeline muunduma vormiks. Enesehävitus tavatseb olla vormitu. Järelikult tuleb energial oma dünaamilisuse tõttu väljenduda piiratult. Aga kui väljenduda saabki ainult piirangu korral, siis ei ole piirang iseenesest väljendusele kahjulik. Täiuslik väljendusvabadus on võimalik (võrdumata ülima vabadusega, mille puhul väljendust ei saa olla), kuigi energia dünaamiline kvaliteet vastandub sel juhul mõningale piirangule. Järelikult võib öelda: energia väljendusulatus on määratud sellega, et ta oleleb üksiku väe kujul, mis on suhetes energia teiste vägedega, ning sellega, et ta peab oma dünaamilise kvaliteedi panema maksma vastupanu suhtes, mis tema suhetes dünaamilise energia teiste vägedega paratamatult kätkeb. Just vastupanu, mida iga üksik energia-vägi ja temaga suhetes olevad väed vastastikku väljendavad, annab igaühele neist tema rütmi.
Rütm on olemas seetõttu, et energiad olelevad üksteise suhtes ja piiravad vastastikku üksteise dünaamilist pürgimust. Ta tähendab, et dünaamilise pürgimuse hoovus vaheldub mõõnaga – viimane on iga üksiku energia-väe vastus (ehk vastutoime) teiste, temaga suhetes olevate energia-vägede dünaamilisele pürgimusele. Kuna kõik energia-väed on dünaamilised ja kõik olelevad üksteise suhtes, siis väljendavad nad kõik mingit rütmi. Võiks vist öelda, et rütm väljendab suhet, mis kehtib energia ühe eraldi võetud väe ja teiste, seda ümbritsevate vägede vahel. Dünaamiline energia-vägi paneb paratamatult kogu aeg vastu piirangutele, mida suhe energia teiste vägedega talle seab. Kuid selle kõrval püüab ta ka positiivselt väljenduda. See tähendab, et teistelgi vägedel on vaja panna vastu piirangule, mida see üks vägi nende väljendumisele seab. Kõigile energia-vägedele omane positiivne väljenduspürgimus moodustab rütmis justnagu hoovuse. Vastupanu piirangutele, mida sellele hoovusele seab suhe teiste vägedega, moodustab mõõna.
Mõõnavad ja hoovavad pürgimused tekitavad võnkuva liikumise. See ongi Rütm. Niisuguse liikumise võnkesageduse peab paratamatult tingima konkreetse energia-väe (võimsuse) väärtus koos nende vägede (võimsuste) väärtusega, millega ta on suhetes. Seega on rütm ühe eraldi võetud energia-väe ja seda ümbritsevate vägede vahelise suhte väljendus.
Energia on ainult kvalitatiivne ja jääb püsikestvaks (konstantseks), kui tema vormel ei muutu. Kui aga energia on koguilma ainuke ürgalge, ei saa tema vormelis mingit muutust toimuda. Pole