.......................................
.......................................
Situatsioon B. Teie laps jätab oma ketsid pidevalt köögi ukseavasse. Mittekonstruktiivne reaktsioon:
.......................................
.......................................
Reageerimine uutmoodi:
.......................................
.......................................
Kasutatud lähenemisviis:
.......................................
.......................................
Situatsioon C. Teie laps on äsja oma läbimärja jope kappi riputanud.
Mittekonstruktiivne reaktsioon:
.......................................
.......................................
Reageerimine uutmoodi:
.......................................
.......................................
Kasutatud lähenemisviis:
.......................................
.......................................
Situatsioon D. Avastate, et teie laps pole viimasel ajal hambaid pesnud.
Mittekonstruktiivne reaktsioon:
.......................................
.......................................
Reageerimine uutmoodi:
.......................................
.......................................
Kasutatud lähenemisviis:
.......................................
.......................................
Mäletan ennast neid lähenemisviise esimest korda katsetamas. Olin kohutavalt agar uusi tehnikaid oma koduste peal katsetama. Tulin loengult koju ja esikus tütre uiskude otsa komistades ütlesin leebelt: „Uisud käivad kapis.” Arvasin, et olin olnud suurepärane. Kui siis tütar mulle tühja pilguga otsa vaatas ning raamatulugemist jätkas, andsin talle obaduse.
Olen õppinud kahte asja:
1) Tähtis on olla ehtne. Üritades rääkida kannatlikult, samal ajal kui ma tegelikult olen vihane, töötan ainult ise enda vastu. Ebaaus suhtlemine kukub läbi; ja kuna olen olnud „liiga hea”, siis elan selle ärrituse ikkagi laste peal välja. Küllap oleks rohkem aidanud, kui oleksin möiranud „Uisud käivad kapis!” Selle peale oleks mu tütar end ehk liigutanud.
2) See, kui esimene kord ei õnnestu, ei tähenda, et peaksin vanade mallide juurde tagasi pöörduma. Minu käsutuses on rohkem kui üks tehnika. Võin tehnikaid omavahel kombineerida ja vajadusel intensiivsust suurendada. Näiteks, märja käterätiku juhtumi korral võiksin ma rahulikult oma tütre tähelepanu juhtida sõnadega: „Käterätik teeb mu teki märjaks.”
Seda saaks veel kombineerida lausega: „Märjad käterätikud käivad vannitoas.”
Kui tütar on parasjagu oma mõtetega mujal, kuid ma tõesti soovin temani jõuda, keeraksin häälenuppu valjemaks: „Jill, käterätik!”
Oletagem, et ta ei tee kuulmagi ja ma tunnen endas ärritust kasvavat, siis võiksin valjusti öelda: „JILL, MA EI SOOVI KOGU ÖÖ MAGADA KÜLMAS JA MÄRJAS VOODIS.”
Võib-olla soovin ma oma häält säästa ja panen sedeli tema raamatusse, milles ta pidevalt ninapidi on. „Ma ei soovi, et minust üldse välja ei tehta. Ma panen su käterätiku ära ja nüüd on sul pahane ema.”
Erinevatele meeleoludele saab kohandada erinevaid sõnumeid.
Soovite ehk nüüd neid oskusi oma koduses reaalsuses rakendada. Kui nii, siis heitke pilk oma igapäevasele „peab” ja „ei tohi” nimekirjale eespool. Kas on võimalik, et mõned „peab”-käsud saaks äsjaomandatud uusi tehnikaid kasutades teile ja lapsele kergemaks muuta? Ehk aitab ka I peatükk, milles oli juttu, kuidas aktsepteerida oma lapse ebameeldivaid tundeid.
Mõelge selle üle veidi ning pange kirja tehnikad, mida sooviksite sel nädalal proovida.
.......................................
.......................................
.......................................
.......................................
Mõned teist võivad mõelda: „Mis saab siis, kui mu laps ikkagi ei reageeri?” Järgmises peatükis uurime veel rohkem süvitsi minevaid tehnikaid, mis aitavad kaasa koostööle lapsega. Räägime probleemilahendusest ja teistest karistamise alternatiividest. Järgmiseks nädalaks on teie kodune ülesanne kinnistada täna õpitut. Samal ajal loodan, et käesoleva peatüki ideed muudavad teie järgnevad päevad veidi kergemaks.
I Üks mittekonstruktiivne asi, mille jätsin sel nädalal ütlemata:
(Mõnikord on rohkem abi ütlemata jätmisest.)
Situatsioon:
.......................................
.......................................
Jätsin ütlemata:
.......................................
.......................................
II Kaks uut tehnikat, mida sel nädalal kasutasin:
Situatsioon 1:
.......................................
.......................................
Kasutatud tehnika:
.......................................
Lapse reaktsioon:
.......................................
Minu reaktsioon:
.......................................
Situatsioon 2:
.......................................
Kasutatudtehnika:
.......................................
Lapse reaktsioon:
.......................................
Minu reaktsioon:
.......................................
III Kiri, mille kirjutasin:
.......................................
.......................................
IV Lugeda „Koostöösse kaasamise” peatüki II osa
Kiire meelespea…
1. Kas see, „kuidas” lapsele midagi öelda, pole teinekord sama tähtis kui „mida” öelda?
See on kindlasti nii. Hoiak, millega sõnu lausutakse, on sama tähtis kui sõnad ise. Laste puhul toob edu hoiak, mis annab teada: „Sa oled armastusväärne ja võimekas inimene. Kuid hetkel on meil probleem, mis nõuab tähelepanu. Kui see on teadvustatud, siis reageerid sa sellele loodetavasti vastutustundlikult.”
Suhted lastega nurjab hoiak, mis ütleb: „Sa