Kuidas last kooliks ette valmistada. 200 head harjutust koolieelikule. Loone Ots

10) Metskits, sest ta elab ainsana Eestis looduses.

      

3. TÕMBA MAHA KAKS SÕNA, MIS EI SOBI RITTA. PÕHJENDA.

      1) Haamer, viil, arvuti, küünal, lood, höövel.

      2) Tüdruk, poiss, neiu, piiga, beebi, vanaema.

      3) Kulp, tordilabidas, kastrul, lusikas, pann, nuga, kahvel.

      4) Abikaasa, kokk, arst, insener, teadlane, filatelist, modell.

      5) Uks, link, lukk, põrand, sein, riiv, haak.

      6) Juhe, lamp, nöör, vöö, lüliti, kett, pael.

      7) Põnn, laps, imik, koolieelik, maimik, üliõpilane, ajateenija.

      8) Pipar, sool, seep, kardemon, kannujook, kaneel, ingver.

      9) Tugitool, ahi, lõke, pliit, kamin, radiaator, vaip.

      10) Ema, ISA, tütar, poeg, ÄMM, väimees, lapselaps.

      V: 1) Arvuti ja küünal ei ole tööriistad. 2) Poiss ei ole naissoost ja beebi võib mitte olla naissoost. 3) Kastrul ja pann ei ole söögiriistad. 4) Abikaasa ja filatelist ei ole elukutsed. 5) Põrand ja sein ei ole sulgemiseks. 6) Lamp ja lüliti ei sobi sellesse loetellu kuju poolest. 7) Üliõpilane ning ajateenija ei ole lapseeas. 8) Seep ja kannujook ei ole maitseained. 9) Tugitool ja vaip ei ole küttekehad. 10) ISA ja ÄMM on kirjutatud suurte trükitähtedega.

      

4. LISA RITTA VÄHEMALT KOLM SÕNA.

      1) päike, kuu, vikerkaar

      2) punane, pruun, valge

      3) palav, külm, jahe

      4) rõõmustama, kurvastama, ehmuma

      5) Eesti, Läti, Soome

      6) vikat, reha, kirves

      7) laul, viis, hümn

      8) buss, jalgratas, auto

      9) tuba, vannituba, garderoob

      10) õng, kahv, kalapüünis

      

5. LEIA KÕIGE SARNASEM. SELGITA, MILLE JÄRGI SARNASUSE VALISID.

      NÄIDE: Milline kehaosa on kõige sarnasem jalatallale?

      varvas, peopesa, laup

      V: Peopesa, sest see on väliselt jalatallale kõige sarnasem. Pihu küljes on sõrmed nagu jala küljes varbad.

      1) jutt: luuletus, laul, näidend

      2) punane: roosa, roheline, kollane

      3) hammas: viilutaja, nuga, hakklihamasin

      4) kartul: kurk, kaalikas, paprika

      5) aken: sein, lagi, uks

      6) koolimaja: raamatukogu, haigla, kaubanduskeskus

      7) särk: jakk, püksid, müts

      8) jalgpall: tennis, korvpall, rahvastepall

      9) naeratus: sõrmenips, kallistus, käepigistus

      10) jäätis: pirukas, vahukoor, kissell

      11) piim: Fanta, mahl, jogurt

      12) koletis: elevant, ämblik, kummitus

      13) münt: sõidupilet, paberraha, alustass

      14) kookon: nuudel, muumia, kompvek

      15) kontsert: ooper, näitus, spordivõistlus

      16) viiul: trumm, klaver, kitarr

      17) arvuti: pilt, aju, mängutoos

      18) tammepuu: pärn, kuusk, palm

      19) raud: süsi, kuld, õli

      20) õnn: igavus, töökus, edu

      V: 1) Luuletus. 2) Roosa. 3) Hakklihamasin. 4) Kaalikas. 5) Uks. 6) Raamatukogu. 7) Jakk. 8) Korvpall. 9) Kallistus. 10) Vahukoor. 11) Jogurt. 12)Kummitus. 13) Paberraha. 14) Muumia. 15) Ooper. 16) Kitarr. 17) Aju. 18) Pärn. 19) Kuld. 20) Edu.

      6. VALI ÜKS VASTUS, MIS TUNDUB KÕIGE ÕIGEM. PÕHJENDA.

      NÄIDE: Et õmmelda särki, mis sulle täpselt sobib, vajad sa lõiget, nuga, kääre, nõela.

      V: Lõiget, sest ainult siis saab särk tõesti paras.

      1) Et süüa suppi, on vaja soola, katelt, lusikat, tooli.

      2) Et naela lauast kätte saada, on vaja haamrit, kääre, tange, pintsette.

      3) Et teha salatit, on vaja leiba, piima, kurki, liha.

      4) Et kirjutada sõna, on vaja pliiatsit, raamatut, lauda, liimi.

      5) Et kirjutada lauset, on vaja mälu, sõnu, arvutit, pinalit.

      6) Et pumbata täis jalgratta kummi, on tarvis ühekroonist münti, kruvikeerajat, pumpa, nõela.

      7) Et teha pannkooki, tuleb võtta jahu, siirupit, mahla, suhkrut.

      8) Et sõpru naerma ajada, räägid sa neile loo, anekdoodi, luuletuse, sõnamängu.

      9) Et kududa sokki, vajad sa niiti, lõnga, kiudu, villa.

      10) Et võita pikka võistlust, pead sa olema tark, abivalmis, vastupidav, tõsine.

      V: 1) Lusikat. 2) Tange. 3) Kurki. 4) Pliiatsit. 5) Sõnu. 6) Pumpa. 7) Jahu. 8) Anekdoodi. 9) Lõnga. 10) Vastupidav.

      

7. VALI ÜKS, SINU MEELEST SOBIVAIM VASTUS. PÕHJENDA.

      

Valida tuleks nii, et omadus sobiks kõige rohkem ükskõik missugusele selle kategooria nähtusele. Seega peaks järk-järgult välistama alati mitte sobivad omadused.

      Näide: Jalgratas on uus, sõiduk, metallist, kantav.

      V: Jalgratas võib olla vana, võib olla plastmassist või lausa puidust, võib olla nii suur ja raske, et kanda ei jaksa, kuid jalgratas on alati on sõiduk.

      1) Jäätis on valge, torbikus, külm, kallis.

      2) Vesi on sinine, voolav, külm, maitsev.

      3) Viha on tunne, halb, ajab nutma, suunatud inimesele.

      4) Söögilaud on nelinurkne, jalgadel, selleks, et selle pealt süüa, puidust.

      5) Õun on söödav, magus, mahlane, ümar.

      6) Raamat on lugemiseks, kinkimiseks, õppimiseks, ostmiseks.

      7) Puiestee on tänav, park, mets, aas.

      8) Koer on loom, neljajalgne, karvane, pruun.

      9) Maa on ümmargune, taevakeha, inimeste asupaik, veerohke.

      10) Laava on tuline, voolav, kõva, must.

      V: 1) Külm. 2) Voolav. 3) Tunne. 4) selleks, et selle pealt süüa, 5) Söödav. 6) Lugemiseks. 7) Tänav. 8) Loom. 9) Inimeste asupaik. 10) Tuline.

      8. TÕMBA ÕIGELE VASTUSELE JOON ALLA.

      1) Kui laps jääb haigeks, helistab ema politseisse, perearstile, haiglasse, panka.

      2) Kui keegi rikub seadust, võib ta sattuda teatrisse, kooli, parki, vangi.

      3) Dirigent juhib autot, rongkäiku, orkestrit, sõjaväge.

      4) Põhiosa einest moodustab salat, suupisted, dessert, praad.

      5) Numbreid õpetab aritmeetika, dieetika, trigonomeetria, eetika.

      6) Arstiteaduses kasutatakse periskoopi, mikroskoopi, teleskoopi, ahjuroopi.

      7) Millisel