Punane ja sinine. Marju Lauristin

N. Liiduga 1930. aastatel: vorm, olemus ja põhjused. Ettekanne Tallinna Ülikooli kirjandusteadlaste konverentsil „1940. aastad Eesti kirjandus- ja kultuurimaastikul” 3. detsembril 2009. – www.hot.ee/valge/Eesti_kirjanike_koostöö_N.pdf

      9

      J. Kross. Kallid kaasteelised II. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 460–462.

      10

      P. Erelt. Mees, kes nägi mõrvatud Lauristini. Eesti Ekspress, 1. juuni 2000.

      11

      M. Õun. Võitlused Läänemerel. Suvi 1941. Tallinn, 1996, lk 100–101.

      12

      I. Bunitš. Baltiiskaja tragedija. Agonija. Moskva: Jauza, 2003.

      13

      M. Õun, lk 101.

      14

      Vt P. Erelt. Saladused Irboskas. Eesti Ekspress, 23.09.1999.

      15

      2002. aastal juhendasin Maarja Lõhmuse doktoritööd, kellel õnnestus kätte saada toimetajate punase pliiatsiga parandatud nõukogudeaegsed raadiotekstid ja nende põhjal analüüsida ideoloogilise tsenseerimise iseloomu. Seda käsitles ta ka oma magistritöös. Vt M. Lõhmus. Toimetamine: kas looming või tsensuur? Tartu: TÜ Kirjastus, 1999.

      16

      Vladimir Jadovist (sünd 1929) kujunes üks kõige tuntumaid ja mõjukamaid Vene sotsiolooge. Tartu Ülikooli audoktor on ta aastast 1990.

      17

      S. Pede. TRÜ sotsioloogia laboratooriumi sulgemise tagamaadest. Rmt: Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXI. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001, lk 124.

      18

      Vt A. Tarand. Kiri ei põle ära. Päevaraamat 1980 – … Tallinn: Eesti Päevalehe AS, 2005, lk 128.

      19

      IME ehk Isemajandav Eesti oli projekt, mille töötasid välja majandusteadlased, et tõestada Eesti võimekust oma majandust Moskvast sõltumatult korraldada ning rahvusvahelistes majandussuhetes hakkama saada. Projekti avaldamine Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare, ja Mikk Titma poolt ajalehes Edasi 25. septembril 1987 vallandas üle-eestilise arutelu ja sai üheks Rahvarinde tekkimise tõukejõuks.

      20

      Caudillo’ks (hispaania keeles juht, tähenduselt sama, mis saksa Führer) on kindral Franco järgi nimetatud Ladina-Ameerika sõjaväediktatuuride juhte.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEAYABgAAD/2wBDAAgGBgcGBQgHBwcJCQgKDBQNDAsLDBkSEw8UHRofHh0aHBwgJC4nICIsIxwcKDcpLDAxNDQ0Hyc5PTgyPC4zNDL/2wBDAQkJCQwLDBgNDRgyIRwhMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjL/wAARCAG1AlgDASIAAhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQAAAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWmp6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEAAwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSExBhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElKU1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwDho7B2CsyjBAwc9OvbtWtaeXDwTz161D9pjSFfdeMVkNcu7nYeo4GMUAdFdaiiw7e/t2rH+1hjuz+nbNV9xYbjkgYwSe3v6mpTB+77nuD6UASK4fkg9TxUEhYSABiuOnpTrcllYLknpkjPrkYpZIiW5A4PUdvagCm0pPBY5xzk4OKtWcmCSSTz9TS/ZUKZAOcfj+dWLK2XzmOce2aAJGucYJB5PHWopbplfGeozg8Yqa8QQwggqWz37fhWZI3nOCpHQ5yelAF77YQu4vnBycmpYbvzBgEHHb0ql9k+QZJPHPGB/wDXqzaRBQuRuA6EjrQBM0KPJkk8jvnmkkhRRkNz2PpSzS4UjCj3qIzIdzFvl44zxmgBo2x8DBzzimqx3bsjAJzz71FI5KkkZ7HvmkimUFQxHXGexGaAL0iSyQhkQlcHHv71i+TJJIwCsoBweMHOa7yyjtntkIOPl5zWHfeQkzLGFwWOee9AGGN0Rx365p0rAgEEHcPUc/X0qS8CyShV+7jnvk+38qp7ghzwR1we9AE0Cb5AOoye/PBrRbTgYdxwoIzgcYrOt5AHy2Sc9uBW0lwfJxn5vegDH+z7ZWUYAz0Pr/OtNLdFj69uM1ADuuPmABA7f40+Sfjk4HTmgCpOgbGMdeMZ459e9UmiZCSFyvb5vpxW1BEjnJzjsf8A69JcWLP9wDaCOPagDBON3vzU1uo65H0/+tVw6UwUnbgZ5xxURspU+63XocGgDStLBZ8AnaAOuK1bbQUY7nYcdemTWXZ3EkLAuhODjFb0N47IGClewxzQBZGkIFGFXJPSpI9H4JCj3q3YTgjDdSORnpWqFU8px7A0Ac5LoqY3MmOe1UGs0SYL5TYJ6/1rop7tfNZdwDA80j2vnxeZ2POR2/GgCpFpkcikbMfWmNoatI2Fzz271pwRtEdpzntWnGFCjI68DI60AcufD6KfunGepqjfaTHBHkqfY+gruW2gY2E9OnWsTXMeUwGcDn/9dAHH6VL5V0yE9zgV3VrOZIFIPucc815yjGO6LDHzPg465967vR33xqM/gP0NAF2WJ5VwCc579/Q1m3OgSylpPMbpwAf1rehVQ/X1AAHarwRBHu2nOOeOMelAHBy6JJGch2OOuO1IdP1CJAsNxIpbAABrrZ0XzMjgnjgf5zUy26MYtwJYEc7evpQBzkGmastvg3sjEjjNS2lhryswkvHP+0TwK7+G2Q7QUHyjrjrU6Wse7ay9+DjmgDz6C38RpJh71ihPyj+7T5m8SR3BL3C+X7dzXocdnGeg6e1MksYmXBUYHQAUAeS6vqetWK+YxDIfvfMayxcXt7tZ27YPJxXf+L9LilsljX1zjHX8aw7DTFMKgpnHU0AYsckkDqGZhznOePpiuy0i/eVdoOAOxP41yWq6dKkjvHnYGHX61q6C5ibL4DHt2oA7CS8IX72Pr3p6XXmDqS2eh44rInvULCMqOxyDzVq3I27jjBPFAGkJyOPmP9aBJg4x/wDrqBPmX5fX86XHHBPfpQBYMoAA35LDHXpWJq8e7kMNw6nHWrsrYUgFtvfJ5JrOnzI2CD6cdjQBhRXptJyCxb047+9asXiWVUChwBjgiovsKM25kbOeB2pw06FRtCr1yMjigCOTW7rdlJgRn+Inj1py67e5wJkyDnhjilXTYduNgGD/AAjr9KcdPhUAZII6AjigBV8QX6NgTKfYt0q7ba/cSSKZpV/PvVD+z4TgZIA6cfzqRdOgzkdR3B96AOiTUWkb5iOnUc1l6jMWjkwO3IxxRFF5W4K5JzySeagv3C27n1HUHrQBU0FiLj5h8pJ59PSu7WTMK5I/OuA0AMZlJwct375rvFX90MDnHrQBE7kHKtkk9zQZWOB6GoSN7cED0OKT5gBn9BQBOhaQ7ASTtJOD1xQk+VwCOR1NQqD94ZyOuO9OWMlQQCM/pQBKHYkYfHuKUyE8k4ye3SownQY78EnpTmAyxzx7d6AHiZjxlj7H1oqtI7Dk9B3NFAHhuoRxquec4wRWSg+YEk4GRgDjHvUkty0r5b0wB2HpUTNwAvJ74oA2LW3WSNicZzkZp90EiONvHAHHGaybS/ePgnOT2Byf/rZqw8zTNk/L3Bx/n1oAmtAPOOcKB+tPumXaSrZJIAzVXzhG3JA3DBB4A+v50izrIAMjrk5+lAEgWQDnqev+IpY2kik3MuFzkYH86esqh0H8J6kVt29ikseWA9QB/OgDFuo5biLJJ9jVC3hKSneMYGevWuhuESBWUgj6mshpEJyp/wDrUATSTERgAY9v8KYrlRx0xilVcyAsWVcdPU1BdSBEwDyTxmgCKac7sqCQeOc9e2Kj+1bhjAwT2pqqG3Egk5pgHJ/SgC2jZXjORxz6/wD6qhljZiSBx2pA2FAyeucDGfpVlZFVRz0HIzx360AEV5cxQ+WGPT+90464oti8jMZCxbPf09R602O5jf5cbWGQcnr6Y/CnPKEYsMZwc/8A6qAG3xWPZ8wORzjPH49qquATwc/kc0+ZxIct16j61C7EgDbnAI6Zz60AQhSGJU8itKC+zEokU7l4BB/UVRU7sE8e3rU6RZbdjuGxQBfRw/Qjkd6pzttfGSQT39anJMMffOCRnpVCZy2Tgk0AWIbxosADgEVpwX6tyfpWDgYwOcZwfSpo5Btx3HX+maAOha8Tbk4K9Oe9RrNG3BwPQ5rJMhYHD5Pr6GohcMZMEnjjjv8AWgDYLjzMxgYHXPer1veALgt05x/jWPDMCAh6Z6Dv7VY80biVGPpQBtR3pU7g569Pern9s+XH948qc/8A1q51Jwi4ORgcHFSLIkjY+uQO1AE66g80+8BtgPBrbtdTdQqMOD/erJtWWHrj2xV77XEZcjGVHPsfegDpraRXUEDHpj+dWIyQMc/l0rAt9XiHGV/xq0NWj/idcZ5x/KgDZ3KC3TnPA9ax9ZXdbkkYwOPX3pE1mA4JxnOTVbUtUjaI4AIxzz3oA4/yc79oHyzgsBxwR/8Aq/Ouw0RSFVTliORg/wAq5OwkRtQlRlysykKCOhFdHo12BIUz3zgdfpQB1MYGQcHcDng9DWkrkq2Tnjk+tZMTb+VxjPr1rQQZIABAPWgCpPwcnHXPSo5LnysMwICYbHtVwws2Ag59TVK80yaYMoJGOmB/nmgDZsNZiljwW+bOAauR

1

Teksti aluseks on intervjuud Margot Visnapile 18. ja 20. novembril 2009 ja 7. jaanuaril 2010.

2

Ylo Anson on sündinud 1930, elab Connecticuti osariigis USAs.

3

Eugen Künnapuu elas 1909–1999.

4

Anton Künnapuu elas 1864–1919.

5

Anton Anson (1852–1918) oli Eesti Aleksandrikooli juhataja 1888–1905.

6

Olga Lauristin elas 1903–2005.

7

Eduard Reining elas 1899–1987.

8

J. Valge. Eesti kirjanike koostöö N. Liiduga 1930. aastatel: vorm, olemus ja põhjused. Ettekanne Tallinna Ülikooli kirjandusteadlaste konverentsil „1940. aastad Eesti kirjandus- ja kultuurimaastikul” 3. detsembril 2009. – www.hot.ee/valge/Eesti_kirjanike_koostöö_N.pdf

9

J. Kross. Kallid kaasteelised II. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 460–462.

10

P. Erelt. Mees, kes nägi mõrvatud Lauristini. Eesti Ekspress, 1. juuni 2000.

11

M. Õun. Võitlused Läänemerel. Suvi 1941. Tallinn, 1996, lk 100–101.

12

I. Bunitš. Baltiiskaja tragedija. Agonija. Moskva: Jauza, 2003.

13

M. Õun, lk 101.

14

Vt P. Erelt. Saladused Irboskas. Eesti Ekspress, 23.09.1999.

15

2002. aastal juhendasin Maarja Lõhmuse doktoritööd, kellel õnnestus kätte saada toimetajate punase pliiatsiga parandatud nõukogudeaegsed raadiotekstid ja nende põhjal analüüsida ideoloogilise tsenseeri