Anekdoodipiibel. Kõvasti üle 3000 anekdoodi. Erkki Kõlu. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Erkki Kõlu
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Юмористическая проза
Год издания: 2016
isbn: 9789949850730, 978-9949-85-018-1
Скачать книгу
võtab naela ja hakkab jälle kriipima …

      Kui uusrikas hommikul auto juurde läheb, näeb ta, et kirjale 4 x 4 = 16 on lisatud „Õige!”.

      Mõttesse vajunud firmajuhile tuleb tänaval vastu asotsiaal:

      „Kuule, viska paar euri!”

      „Mille jaoks?”

      „Ostan süütevedelikku, joon ära ja kebin oma prügikasti magama.”

      Firmajuht võtab sõnagi ütlemata taskust mobiili ja valib numbri:

      „Personaliosakond? Laske meie pearaamatupidaja lahti, ma leidsin ausa inimese!”

      Asotsiaal nuiab tänaval kahelt tudengilt raha. Üks keeldub kategooriliselt, teine aga annab eluheidikule mõned eurod.

      „Miks sa seda tegid?” küsib esimene. „Sa ju tead, et ta raiskab selle alkoholi peale.”

      „Aga kas meie siis ei raiska?” küsib teine vastu.

      Kaks asotsiaali lähevad pärast pudelite viimist koduprügikasti poole ja näevad, kuidas sellest suitsu tõuseb.

      „Kolleeg, mul on häid uudiseid!” hüüab üks. „Täna õhtuks on soe toit!”

      „Ei armasta ma neid nädalavahetusi,” räägib üks asotsiaal teisele. „Vaevalt saad kamina ette tugitooli maha istuda ja kohvitassi kätte võtta, kui tuleb välja, et sul pole ei kaminat, kohvi ega tugitooli …”

      Ühes Tallinna pargis istuvad kaks asotsiaali ja joovad peediveini. Mööda läheb intelligentse välimusega mees. Üks asotsiaal hõikab talle:

      „Kuule, sõber, kolmandaks hakkad?”

      „Noh, seda et …” kokutab intelligent. „Äkki ma annan hoopis raha?”

      „Solvad?”

      Intelligent istub asotsiaalidega veini jooma ja satub varsti lõbusasse tujju.

      „Noh, vähe vä?” küsib asotsiaal.

      „Muidugi!”

      „Ma toon juurde. Anna pappi!”

      Intelligent ulatab kümneka.

      „Vähe!”

      „Aga palju vaja on?”

      „Kolmsada!”

      „Kuidas nii?” ei saa intelligent aru.

      „Aga vaat nii!” teatab asotsiaal ja näitab töötõendit. „Mupo ametnik Tamm. Trahv alkoholi tarbimise eest avalikus kohas.”

      Kaks asotsiaali omavahel:

      „Äkki sööme millalgi õhtust?”

      „Üldiselt tahaks lausa iga päev õhtust süüa.”

      Vestlevad kaks asotsiaali:

      „Aga kus Jaan on?”

      „Teeb tööd.”

      „Teeb tööd? Kas tal pole enam üldse midagi teha või?”

      Kohtuvad kaks asotsiaali. Üks kaebab teisele:

      „Ma olen omadega juba päris segi. Isegi puhkepäevadel mõtlen tööle!”

      „Mis mõttes?”

      „Läksin laupäeval seenele … ja korjasin kaks korvitäit pudeleid.”

      Kaks asotsiaali omavahel:

      „Nädalavahetuseks lubatakse rannailma. Äkki võtaks telgi ja läheks linnast välja?”

      „Ei, telki on poest raske niimoodi võtta, et keegi ei märka … Võtame lihtsalt õlut ja lähme!”

      Üks asotsiaal räägib teisele:

      „Ärkasin täna hommikul ilge peavaluga. Rüüpan pudelist peaparandust ja tunnen – petrooleum. Aga vähemalt hea külm!”

      „Glamuur!” ütles asotsiaal värskelt remonditud trepikojas süütevedelikku puhtasse plasttopsi valades.

      Asotsiaal läheb narkoloogi juurde.

      „Tere, orav!”

      „Ma olen arst.”

      „Tere, doktor orav.”

      Asotsiaal läheb arsti juurde:

      „Tere, doktor, mul valutab kõht.”

      „Mida te eile sõite?”

      „Sõime koos Petsi ja Daunikuga ühe koera ära. Kolli.”

      „Kollase kolli?”

      „Kollase kolli jah, tal oli natuke kollast karva küll.”

      „Nii et kollase kolli?”

      „Kollase kolli.”

      „Kollase kollitava kolli?”

      „Kollase kollitava kolli? Einoh, keda ta ikka kollitas, tavaline hulkuv koer. Aga milles on õigupoolest asi, doktor?”

      „Hmm … Ausalt öeldes olen ma logopeed, aga millega sain, sellega aitasin.”

      Asotsiaal möödub Tallinna Tehnikaülikooli ühiselamu prügikonteineritest ja näeb nende kõrval alasti neiut lebamas. Asotsiaal astub tema juurde ja küsib:

      „Termodünaamika teine seadus?”

      „Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas,” vastab neiu.

      Asotsiaal läheb edasi ja mõtleb: „Normaalne tüdruk! Miks nad ta küll ära viskasid?”

      Üks pealinna asotsiaal räägib teisele:

      „Milleks mulle mingi 50 000-eurone korter, kui ma võin elada miljoneid eurosid maksva silla all?!”

      „Aga kui hästi kõik algas!” mõtles asotsiaal, keerates prügikastist leitud halvaksläinud vorsti oma Tartu Ülikooli diplomi sisse.

      Asotsiaal kuuleb käo kukkumist ja küsib:

      „Kägu-käoke, palju on mul veel elada jäänud?”

      „Uk-kuk, uk-kuk.”

      „Mida see veel tähendab?”

      „See tähendab seda, et sa, luuser, oled juba kaks aastat üle aja elanud.”

      Asotsiaal joob end mälukasse, jääb ränkraskelt magama ja magab maailma lõpu maha. Ärkab siis üles, ronib oma lagunenud kuurist tänavale ja vaatab ringi: taevas on must, ümberringi pole kedagi, kuid kõik poed on avatud, riiulitel tuhanded pudelid alkoholi …

      „Tähendab,