Olles kilomeetri või kaks kodu poole kõndinud, kuuleb mees äkki selja tagant häält:
„Aga kuhu me läheme?”
Arsti juurde tuleb haige, kes on valust kõveras.
„Kas on valus?” küsib arst.
„Väga valus!” vastab patsient.
„Kummarduge veel madalamale. Aga nii?”
„Nii on veel valusam!”
„Katsuge veel pisut kummarduda.”
Haige on juba täiesti konksus, nina vastu maad.
„Kas nii on parem?”
„On küll.”
„Vaat nii tulebki kõndida!”
Arst: „Näidake mulle palun keelt.”
Patsient: „Aga härra doktor, mul ei valuta keel, vaid hoopis maks!”
Arst: „Ah nii? Noh, näidake siis maksa.”
„Te näete täna parem välja,” ütleb arst patsiendile.
„Jah, doktor, ma toimisin ravimil oleva märkuse järgi,” vastab haige.
„Ja nimelt?”
„Hoida tihedalt suletud pudelis.”
„Te olete väga närviline,” räägib arst patsiendile. „On teil endal aimu, mis võiks selle põhjuseks olla?”
„See tuleb jalutuskäikudest metsas.”
„Võimatu, see on ometi tervislik ja rahustav.”
„Tavaliselt küll, aga minul pole jahiluba.”
Patsient küsib arstilt:
„Mulle öeldi, et ma olevat sarvekandja, aga sarvi miskipärast ei kasva …”
„Loomulikult ei kasva. See on lihtsalt piltlik väljend.”
„Jumal tänatud! Mina mõtlesin juba, et mul on kaltsiumipuudus.”
Vana juut läheb arsti juurde ja räägib:
„Tulen koju ja näen – naine on armukesega voodis. Ägestun ja karjun: „Kuule, lurjus, mis sa siin teed?! Vaat kui võtan kirve ja löön su maha!” Naine aga vaatab mulle otsa ja ütleb: „Kuule, Moiša, mine kööki ja joo tass kohvi!”
Järgmisel päeval tulen taas koju, ja naine on uue armukesega voodis. Karjun: „Kuule, mees, mul on kõrini! Viskan su aknast välja kui nartsu!” Naine aga ütleb mulle: „Moiša, mine kööki ja joo tass kohvi, see rahustab!”
Ja nii, doktor, on see kestnud juba mitu kuud järjest. Tahtsin nüüd teie käest küsida, kas ma mitte liiga palju kohvi ei joo?”
Koer hammustab meest. Mehel hakkab halb ja ta läheb arsti juurde.
„Teil on marutaud,” teatab arst.
Patsient võtab paberi ja hakkab sinna kiiruga midagi kirjutama.
„Ärge veel testamenti tehke,” ütleb arst, „ma püüan teid terveks ravida.”
„Ma ei kirjuta testamenti, vaid koostan nende inimeste nimekirja, keda on tarvis enne surma hammustada.”
Asotsiaal
Asotsiaal saab ootamatult suure päranduse ega oska sellega midagi peale hakata. Sõbrad soovitavad tal endale kõigepealt korralik elamine soetada. Asotsiaal läheb kinnisvarabüroosse:
„Kas teil Tallinna kesklinnas mõni kuiv kelder on müüa?”
„Ei, meil on müügil ainult katusekorterid.”
„Mis asi see katusekorter on?”
„Noh, selline pööningu tüüpi.”
Asotsiaal krimpsutab nägu, kratsib tagumikku ja teatab siis:
„No kurat temaga, andke siis pööning, aga olgu vaatega tagahoovi ja prügikastide poole!”
Mees sõidab teise linna komandeeringusse. Bussijaama tualettruumis märkab ta seinal kirja:
„Tüdrukud. Odavalt. Telefon 510 6666.”
Mees otsustab lõbusalt aega veeta, seda enam, et teenus on odav. Ta helistab sellel numbril ja saab aadressi, kuhu taksoga sõita. Mees sõidab antud aadressile, maksab, väljub ja leiab end linnaservalt, läheduses vaid üks lagunenud maja. Maja ees teeb räbalates asotsiaal lõket.
„Kuule, vanaisa, aga kus siin need … noh … prostituudid on?” küsib mees.
„Ma elan siin juba 15 aastat, aga pole veel ühtki näinud,” vastab vanamees. „Aga sinusuguseid toovad taksojuhid siia vahel oma kümme tükki päevas.”
Asotsiaal palub tänaval armuandi:
„Palun annetage, head inimesed!”
„Kuidas sul häbi ei ole!” hurjutavad teda möödujad. „Noor terve mees, ja kerjab! Mine parem tööle!”
„Aga ma kerjangi alles pärast tööd!” vastab noormees. „Päeval töötan ma õpetajana.”
Asotsiaal annab uksekella ja palub avama tulnud peremehelt:
„Ega teil ole mulle mõnda vana kingapaari anda?”
„Aga teil on ju tuliuued Nike’i tossud jalas!”
„Nojah, just need rikuvadki kogu kuvandi ära …”
Aabram palub tänaval inimestelt almust. Tuleb Iisak, tuustib taskus, annab 10 senti ja vabandab:
„Anna andeks, Aabram! Ma abiellusin eile, nüüd on mul naine ja lapsed … Lühidalt, 50 senti nagu enne ma anda ei saa.”
Selle jutu peale kargab Aabram püsti ja karjub:
„Inimesed! Vaadake seda närukaela. Ta abiellus eile – ja nüüd pean mina tema perekonda toitma!”
Ühel ilusal päeval läheb rikkur sularaha eest sportautot ostma. Auto maksab 80 000 eurot, kuid mehel on kaasas ainult 79 998 eurot.
Müüja teatab, et hind on kindel ja ta ei saa seda alla lasta.
Mees lahkub müügiesindusest, vaatab ringi ja näeb asotsiaali. Ta astub asotsiaali juurde, tutvustab ennast ja uurib, kas viimane oleks nii lahke ja laenaks talle kaks eurot.
„Miks sul seda vaja on?” tunneb asotsiaal huvi.
„Tahan autot osta.”
Asotsiaal mõtleb hetke ja annab mehele neli eurot, öeldes:
„Osta siis mulle ka üks.”
Uusrikas ostab maasturi ja pargib selle oma maja ette. Õhtul märkab maasturist mööduv asotsiaal sellel kirja 4 x 4, võtab naela ja hakkab kriipima. Kui uusrikas hommikul auto juurde läheb, näeb ta, et kirjale 4