15
[Lisa 1914] Hilisema unenägude tõlgendamise arengu kohta keskajal vt Diepgeni (1912) ja M. Försteri (1910 ja 1911), Gotthardi (1912) jt uurimistööd. Unenägude tõlgendamist juutidel käsitlevad Almoli (1848), Amram (1901), Löwinger (1908), nagu ka uuem psühhoanalüütilist seisukohta arvestav Laueri teos (1913). Unenägude tõlgendamisest Araabiamaades annavad teada Drexl (1909), F. Schwarz (1913) ja misjonär Tfinkdji (1913), jaapanlaste kohta Miura (1906) ja Iwaya (1902), hiinlaste kohta Secker (1909-10), India kohta Negelein (1912).
16
[Friedrich Schelling oli Saksamaal 19. sajandi alul populaarse panteistliku „loodusfilosoofia” peamisi esindajaid. – Unenägude okultse tähenduse juurde tuleb Freud sageli tagasi. Vt eriti „Neue Folge der Vorlesungen”, 1933 (30. loeng) vt ka lk 73 ja 588.]
17
[See lause lisati 1914.]
18
/„Me näeme und sellest, mida me oleme näinud, öelnud, ihaldanud või teinud.”/
19
[See lõik lisati 1914.]
20
/„Ja millise tegevusega igaüks innukalt seotud on / või milliste asjadega oleme enne kaua tegelenud / ja meel oli sel põhjusel rohkem rahul,/ see näib meile unenägudes kõige rohkem taas ilmuvat / kohtunikud ajavad kohtuasju ja koostavad seadusi, sõdivad ja lähevad lahingusse.”/
21
„Hinges liigutavad ja erutavad kõige rohkem mälestused nendest asjadest, millest me ärkvel olles kas mõtlesime või mida tegime.”
22
[Lisa 1914] Vaschide (1911) väidab lisaks, et sageli on täheldatud, et unes kõneldakse võõrkeeli ladusamalt ja puhtamalt kui ärkvel.
23
[See ja järgnev lõik lisati 1914.]
24
[See lõik lisati 1909.]
25
[Eelviimasele komale järgnev lause osa, mis lisati 1909. a, sisaldub kõikides hilisemates väljaannetes aastani 1922, seejärel jäeti see ära. Samale isikule viitamine lk 252 on mõttekas ainult siis, kui see viitab ärajäetud lauselõpule. Haav tekkis ilmselt selle õnnetuse tulemusena, mida Freud kirjeldab lk 499. Unenägu mainib Freud ka teoses 1916-17, 13. loeng.]
26
/„Ärkvelelu sügavad tunded, küsimused ja probleemid, millele me kulutame oma peamise tahtelise vaimuenergia, pole need, mis tavaliselt kohe ilmuvad unenäo-teadvusse. Mis puutub vahetusse minevikku, siis ilmuvad meie unenäos taas tühised, juhuslikud, „unustatud” päevase elu muljed. Psüühikategevused, mis on ärkvel kõige aktiivsemad, on need, mis magavad kõige sügavamalt.”/
27
/„Et iga mulje, ka kõige tühisem, jätab kustumatu jälje, mis on võimeline uuesti silme ette kerkima.”/
28
[Lisa 1909] Hilisema kogemuse põhjal lisan ma, et pole mitte sugugi haruldane, kui unenäos korratakse süütuid ja ebaolulisi eelpäeva tegevusi, nt kohvri pakkimist, köögis söögi valmistamist jms. Selliste unenägude puhul ei rõhuta magaja mitte mälestuse iseloomu, vaid selle „tegelik
1
[Freudi isa suri 1896. Viited Freudi tollal liigutanud tunnetele leiduvad ta kirjas Fließile 2. novembrist 1896 (Freud, 1950a, 50. kiri).]
2
[Lisa 1914] Järgmistes trükkides [alates 4. trükist] jäeti need jälle ära.
3
[See ilmus 1934. – Lisaks nendele eessõnades mainitud tõlgetele ilmus Freudi eluajal 1913 tõlge vene keelde, 1930 jaapani keelde ja 1938 tšehhi keelde.]
4
[Siin äratoodud tekst pärineb muutmatuna 1932. aasta ingliskeelsest väljaandest.]
5
[See ja järgnev lõik lisati 1914.]
6
[Lisa 1914] Järgnev vastavalt Büchsenschützi hoolikale kirjeldusele (1868).
7
/Sks
8
/Mantika – antiikaja ennustuskunst, milles ennustati ja anti nõu erinevate väliste märkide järele: lindude lend, puulehtede liikumine, välk, ebatavalised liigutused. Selle alaliik on loomade siseelundite (eriti maksa) järgi ennustamine – haruspiitsid. Mantika alla kuulus ka unenägude järgi ennustamine. Mantika üks liik eeldas vahetut suhtlemist jumalaga (oraakel)./
9
[Aristoteles, „Unenägude tõlgendamisest”, 2. ptk; „Unenägudest ja unenägude tõlgendamisest”, 3. ptk.]
10
[Aristoteles, „Unenägude tõlgendamisest”, 1. ptk.]
11
[Lisa 1914] Unenägude ja haiguste seost käsitleb oma kuulsas teoses „unenägudest” ka kreeka arst Hippokrates.
12
[See lõik lisati 1911 joonealuse märkusena ja viidi 1914 üle põhiteksti. Vt ka lk 14]
13
[See lõik lisati 1914.]
14
/Teos „Oneirokritika”, kr ‘unenägude seletamine’, koosnes viiest raamatust ja sisaldas kõige erinevamate unenäosümbolite selgitamist, nt ka Oidipuse-tüüpi unenägu emaga magamisest. Kõik selgitused olid aga oma aja kultuuri põhised. Unenägusid liigitati rühmadesse. Autor Artemidoros oli pärit Lüüdiast ja elas u 2. saj m.a.j./
15
[Lisa 1914] Hilisema unenägude tõlgendamise arengu kohta keskajal vt Diepgeni (1912) ja M. Försteri (1910 ja 1911), Gotthardi (1912) jt uurimistööd. Unenägude tõlgendamist juutidel käsitlevad Almoli (1848), Amram (1901), Löwinger (1908), nagu ka uuem psühhoanalüütilist seisukohta arvestav Laueri teos (1913). Unenägude tõlgendamisest Araabiamaades annavad teada Drexl (1909), F. Schwarz (1913) ja misjonär Tfinkdji (1913), jaapanlaste kohta Miura (1906) ja Iwaya (1902), hiinlaste kohta Secker (1909-10), India kohta Negelein (1912).
16
[Friedrich Schelling oli Saksamaal 19. sajandi alul populaarse panteistliku „loodusfilosoofia” peamisi esindajaid. – Unenägude okultse tähenduse juurde tuleb Freud sageli tagasi. Vt eriti „Neue Folge der Vorlesungen”, 1933 (30. loeng) vt ka lk 73 ja 588.]
17
[See lause lisati 1914.]
18
/„Me näeme und sellest, mida me oleme näinud, öelnud, ihaldanud või teinud.”/
19
[See lõik lisati 1914.]
20
/„Ja millise tegevusega igaüks innukalt seotud on / või milliste asjadega oleme enne kaua tegelenud / ja meel oli sel põhjusel rohkem rahul,/ see näib meile unenägudes kõige rohkem taas ilmuvat / kohtunikud ajavad kohtuasju ja koostavad seadusi, sõdivad ja lähevad lahingusse.”/
21
„Hinges liigutavad ja erutavad kõige rohkem mälestused nendest asjadest,