See muutub tulevikus oluliseks kirurgide koolitamisel, kuna kirurg peab keerukat operatsiooni läbi viies tunnetama survet, ja „patsiendiks“ võib olla kolmemõõtmeline holograafiline kujutis. See toob meid ka lähemale „Star Treki” sarjas esinenud „holotekile“, kus sai uidata virtuaalmaailmades ja puudutada virtuaalseid objekte. Tühjas ruumis ränneldes näed oma prillide või kontaktläätsedega imepäraseid esemeid. Kätt sirutades ja neid haarates kerkib põrandast haptiline seade ja aimab puudutatavat eset järele.
ARSTIABI LÄHITULEVIKUS
Tulevikus muutub arstilkäik täielikult. Tavapärase tervisekontrolli ajal hakkad tõenäoliselt vestlema „arstiga“, kelleks on seinaekraanile ilmuv tarkvararobot, kes suudab täpselt diagnoosida kuni 95 protsenti levinud vaevustest. Su „arst“ võib näida tavalisena, kuid tegelikult on tegu animeeritud kujutisega, mis on programmeeritud esitama teatud lihtsaid küsimusi. Su „arstil“ on olemas ka täielik ülevaade kõigist su geenidest ja ta soovitab seetõttu raviviise, mis võtavad arvesse su geneetilisi riskitegureid.
Haiguse diagnoosimiseks palub seinaekraani „arst“ sul üle keha libistada lihtsa sondi. Telesarjas „Star Trek” hämmastas vaatajaid seade nimega „trikorder“, mis suutis pelgalt üle keha libistamisega hetkega diagnoosida iga haiguse ja piiluda keha sisse. Selle futuristliku seadme loomist ei pea ootama 23. sajandini. Elusa keha sisemusest kolmemõõtmelisi kujutisi tegevad MRT-seadmed (magnetresonantstomograafid) on juba vähendatud käekoti suuruseni ja muutuvad viimaks mobiiltelefoni suuruseks. Seda üle keha lastes on võimalik näha oma elundite sisse. Arvutid töötlevad neid 3D-kujutisi ja panevad diagnoosi. See sond suudab minutitega kindlaks teha ka mitut sorti haiguste esinemise, teiste seas vähi, enne kui kasvaja tekkida jõuab. Sond sisaldab „DNA kiipe“, ränikiipe, millel on miljoneid tillukesi andureid, mis tajuvad teatavatele haigustele iseloomuliku DNA olemasolu. Paljudele ei meeldi arsti juures käia, kuid tulevikus jälgitakse su tervist hääletult ja märkamatult mitu korda päevas, ilma et oleksid sellest teadlik. Su tualettpott, vannitoapeegel ja riided sisaldavad DNA-kiipe, mis teevad kindlaks, kui su keha sisemuses kasvab kasvõi mõnestsajast rakust koosnev vähikoloonia. Su vannituppa ja riietesse on peidetud rohkem andureid kui neid leiab mõnest tänapäevasest haiglast või ülikoolist. Näiteks vaid peeglile puhutud hingeõhust on võimalik avastada muteerunud valgu p53 DNA, mis mängib rolli 50 protsendi levinud vähitüüpide puhul. See tähendab, et sõna „kasvaja“ kaob tasapisi meie keelepruugist.
Üksildasel teel juhtunud raske liiklusõnnetuse korral võib tänapäeval verest tühjaks joosta enne, kui abi saabub. Kuid tulevikus asuvad nii su riided kui ka auto esimeste vigastusemärkide peale tegevusse. Riided kutsuvad kiirabi, teevad kindlaks su täpsed koordinaadid, laadivad üles kogu haigusloo, kõike seda ajal, mil lebad teadvusetult. Riided suudavad seda, sest registreerivad hälbeid südame töös, hingamises ja isegi ajulainetes. (Kuna liikumist ja ajuaktiivsust juhivad elektrilised signaalid, suudavad riietesse õmmeldud tillukesed kiibid pidevalt ja hääletult su tervist jälgida. Riideid selga pannes lähed võrku.) Hädaolukorra puhul teevad su riided GPSi ja interneti abil asukoha kindlaks, otsivad lähima haigla ja saadavad elektroonilise hädaabikutsungi kiirabisse, samal ajal kui oled teadvuseta. Tulevikus ei teki enam olukordi, et keegi kusagile üksi surema jääb.
Tulevikus on võimalik panna tavalise suurusega tableti sisse telekaamera ja raadioühendusega varustatud kiip. Selle allaneelamise järel filmib „nutitablett“ kaadreid su söögitorust ja sisikonnast ning saadab need siis raadio teel lähedalasuva vastuvõtjani. (See annab uue tähenduse reklaamlausele „Intel Inside“.) Sel moel saab teha pilte soolestikust ja avastada vähki ilma kolonoskoopiata (mis tähendab ebamugavat meetrise toru sisestamist jämesoolde.) Sedalaadi mikroskoopilised seadmed vähendavad tasapisi ka vajadust teha operatsiooni jaoks nahka sisselõikeid.
See annab vaid pisut aimu sellest, kuidas arvutirevolutsioon meie tervist mõjutama hakkab. Meditsiinirevolutsiooni käsitleme üksikasjalikumalt 3. ja 4. peatükis, kus tulevad jutuks ka geeniteraapia, kloonimine ja inimese eluea muutmine.
ELU NAGU MUINASJUTUS
Kuna meie keskkonda paigutatud nutikus hakkab olema väga odav ja üldlevinud, on mõned futuristid arvanud, et tulevik võib välja näha nagu muinasjutus. Kui meil on jumalate vägi, siis meie elupaigaks olev paradiis näeb välja kui fantaasiamaailm. Interneti tulevik näiteks on muutuda Lumivalgekese võlupeegliks. Me ütleme: „Peeglike, peeglike seina peal,“ ja meile ilmub sõbralik nägu, mille kaudu avaneb meile võimalus teada saada mida iganes. Paneme mänguasjadesse kiibid ja muudame need intelligentseks nagu Pinocchio, nuku, kes tahtis olla päris poiss. Suudame rääkida tuule ja puudega nagu Pocahontas ning nemad vastavad. Eeldame, et esemed on nutikad ja me saame nendega vestelda.
Kuna arvutid suudavad leida paljud vananemisprotsessi juhtivad geenid, võime elada nagu Peeter Paan. Suudame vananemist aeglustada, ehk isegi tagasi pöörata, just nagu Eikunagimaa poisid, kes ei soovinud kunagi suureks kasvada. Rikastatud (poolvirtuaalne) reaalsus tekitab meis illusiooni, et sõidame Tuhkatriinu kombel kuninglikus tõllas fantaasiaballile ja tantsime nõtkelt kauni printsiga. (Kuid keskööl lülituvad meie tehistõelisuseprillid välja ja naaseme tegelikku maailma.) Kuna saame arvutite abil täpse ülevaate oma geenidest, suudame oma keha ümber kujundada, just nagu „Kaunitaris ja koletises“, asendada elundeid ja muuta välimust, isegi geneetilisel tasandil.
Mõned futuristid on avaldanud kartust, et see võib meid viia tagasi keskaja müstitsismi, mil suur osa inimesi uskus, et kõikjal nende ümber elutsevad nähtamatud vaimud.
MOORE’I SEADUSE LÕPP
Peame esitama küsimuse: kui kaua see arvutirevolutsioon kestab? Kui Moore’i seadus püsib veel 50 aastat, kas on mõeldav, et arvutid ületavad inimaju arvutusvõimsuse järsult. Sajandi keskpaigas kerkib esile uus suundumus. Kõik peab lõppema, nagu George Harrison kunagi ütles. Isegi Moore’i seadus peab ammenduma ja koos sellega märkimisväärne arvutusvõimsuse kasv, mis on viimase poole sajandi vältel majanduskasvu toitnud.
Tänapäeval võtame iseenesestmõistetavana ja õigupoolest sünnipärase õigusena omada aina kasvava võimsuse ja keerukusega arvutitooteid. Seepärast ostame igal aastal uue arvuti, teades, et need on eelmise aasta mudelist pea kaks korda võimsamad. Kuid kui Moore’i seadus kokku kukub ja iga põlvkonna seadmetel on ligikaudu samasugune võimsus ja kiirus kui eelmise põlvkonna seadmetel, siis miks näha vaeva uute arvutite ostmisega?
Kuna kiipe kasutatakse paljudes toodetes, võivad sel olla kogu majanduse jaoks katastroofilised tagajärjed. Arvutitoodete nõudlus võib kokku kukkuda, kui inimesed taipavad, et eelmise aasta mudel on täpselt sama võimsusega kui tänavuaastane. Kui mitmed tööstusharud hääbuvad, võivad miljonid kaotada töö ja majandus langeda kaosesse.
Aastate eest, kui füüsikud Moore’i seaduse vältimatule lõpule tähelepanu juhtisid, tavatses tööstus meie väiteid põlastada, viidates, et me tekitame asjatut paanikat või lausa karjume rahvarohkes saalis „tulekahju“. Moore’i seaduse lõppu olevat nende sõnul nii tihti ennustatud, et see pole lihtsalt usutav.
Kuid enam mitte.
Kahe aasta eest pidasin peaettekande ühel suurel Microsofti konverentsil nende peakorteris Seattle’is, Washingtoni osariigis. Saalis oli Microsofti 3000 tippinseneri, kes ootasid huviga, mida on mul öelda arvutite ja telekommunikatsioon tuleviku kohta. Seda rahvahulka vaadates nägin noorte, entusiastlike inseneride nägusid, kes loovad neidsamu programme, mis jooksutavad meie laudadel olevaid ja kaasaskantavaid arvuteid. Ütlesin otsekoheselt välja, et tööstusharu peab kollapsiks valmistuma. Kümmekond aastat tagasi oleks mulle vastatud naeru või mõne hirnahtusega. Kuid seekord mitte. Kuulajad noogutasid nõustuvalt.
Seega on Moore’i seaduse lõpp rahvusvahelise tähtsusega teema, mille puhul on kaalul triljonid dollarid. Kuid kuidas see täpselt