| Автор: | Piret Mäeniit |
| Издательство: | Eesti digiraamatute keskus OU |
| Серия: | |
| Жанр произведения: | Биология |
| Год издания: | 2014 |
| isbn: | 9789949274697 |
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
1
Ambrose Bierce (24.06.1842 – 26.12.1913) oli Ameerika ajakirjanik, kirjanik ja satiirik, kes pälvis oma sardooniliste käsitlustega inimloomusest hüüdnime Kibe (Bitter) Bierce. Tema tuntuimaks teoseks sai „Saatana sõnastik“ (1911), mis ilmus esmatrükina 1906. aastal pealkirjaga „Küüniku sõnaraamat“.
2
Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. Koostaja SA Lõuna-Eesti Turism, Tallinn 2007.
3
1988. aasta märtsis Tallinnas kohvikus Pegasus toimunud radikaalsete intellektuaalide koosviibimisel tegi Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste pedagoogilise instituudi õppejõule Anita Turovskile ettepaneku asutada Juudi Kultuuri Selts. Kahe kuu pärast registreeritigi see juba ametlikult.
4
Villem Voore (10.04.1903 – 24.03.1982) – pedagoog, zooloog, looduskaitsja. Sündis Peterburis, õppis Rakvere poeglaste gümnaasiumis, lõpetas Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna professor Helmut Riikoja käe all, töötas juba stuudiumipäevil kooliõpetajana, hiljem mitmes teadusasutuses, uurides peamiselt veekogusid ja n
1
Ambrose Bierce (24.06.1842 – 26.12.1913) oli Ameerika ajakirjanik, kirjanik ja satiirik, kes pälvis oma sardooniliste käsitlustega inimloomusest hüüdnime Kibe (Bitter) Bierce. Tema tuntuimaks teoseks sai „Saatana sõnastik“ (1911), mis ilmus esmatrükina 1906. aastal pealkirjaga „Küüniku sõnaraamat“.
2
Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. Koostaja SA Lõuna-Eesti Turism, Tallinn 2007.
3
1988. aasta märtsis Tallinnas kohvikus Pegasus toimunud radikaalsete intellektuaalide koosviibimisel tegi Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste pedagoogilise instituudi õppejõule Anita Turovskile ettepaneku asutada Juudi Kultuuri Selts. Kahe kuu pärast registreeritigi see juba ametlikult.
4
Villem Voore (10.04.1903 – 24.03.1982) – pedagoog, zooloog, looduskaitsja. Sündis Peterburis, õppis Rakvere poeglaste gümnaasiumis, lõpetas Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna professor Helmut Riikoja käe all, töötas juba stuudiumipäevil kooliõpetajana, hiljem mitmes teadusasutuses, uurides peamiselt veekogusid ja nende elustikku. Kui 1957 loodi looduskaitse valitsus, kutsuti sinna ka kogemustega loodusemees Villem Voore. Peamine tema elus oli siiski äratada lastes loodusehuvi. Tema sulest on ilmunud raamatud „Magevee loomastik” (1956), „Elavnurk koolis” (1957), „Zooloogilisi ekskursioone” (1961), „Lindude päev koolis” (1966) ning hulk teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid. Eesti Loodus 12/2003.
5
Eugenia Gurin-Loov (3.06.1922 – 8.04.2001) oli juudi päritolu Eesti kultuuritegelane, lõpetas 1952 Tallinna polütehnilise instituudi majandusteaduskonna, töötas pedagoogina Tallinna rahanduse ja krediidi tehnikumis, Tallinna polütehnilises instituudis ja pedagoogilises instituudis, 1968 kaitses majanduskandidaadi väitekirja ning sai dotsendi kutse. 1988 valiti Eesti Juudi Kultuuriseltsi aseesinaiseks. Avaldas mitu kultuuriloolist raamatut, 2001 pälvis riikliku Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
6
Zinaida Saar (21.05.1915 – 8.03.2005) – pediaater ja infektsionist; lõpetas Petseri gümnaasiumi ja Tartu ülikooli arstiteaduskonna, oli Tallinna meditsiinikooli direktor, Tartu nakkushaigla peaarst, 1954–62 TÜ lastehaiguste kateedri juhataja, 1962–65 nakkushaiguste ja dermatoloogia-veneroloogia kateedri juhataja, 1965–91 dotsent; avaldanud üle 30 teaduspublikatsiooni.
7
Aleksei Fjodorovitš Lossev (22.09.1893 – 24.05.1988 Moskva) – filosoof ja filoloogiadoktor, professor. 1915 lõpetas Moskva ülikooli kahel erialal: filosoofias ja klassikalises filoloogias. 1927 avaldas trükis „Nime filosoofia“, 1929. aastal andis koos naisega salaja mungavande. Oma raamatus „Müüdi dialektika” (1930) eitas avalikult marksismi ja nõukogude ametlikku filosoofiat dialektilist materialismi, mispeale ta arreteeriti ja mõisteti 10 aastaks vangi. Sunnitööl Valge mere – Balti kanali ehitusel kaotas ta pea täielikult nägemise. Pärast asumiselt naasmist pidi Lossev maskeerima oma mõtteid marksistliku dialektikaga, varustades filosoofilis-teoloogilised otsingud Marxi ja Lenini tsitaatidega. 1960. aastatel jõudis trükki esimene köide Aleksei Lossevi „Antiikesteetika ajaloost”, mis muutis traditsioonilisi arusaamu antiikajast. Lossev tõlkis vene keelde Aristotelese, Plotinose, Sextus Empiricuse, Proklos Diadochose ja Nicolaus Cusanuse teoseid ja oli Platoni teoste venekeelse väljaande toimetaja. Moskvas Arbati tänaval asub vene filosoofia- ja kultuurikeskus Lossevi maja, kus paikneb ka kortermuuseum ja raamatukogu. Eesti keeles on Lossevi raamatuist ilmunud biograafia „Vladimir Solovjov” (1994) ja aastast 1915 käsikirjalisena seisnud „Kunstilise maailmataju struktuur” ajakirjas Teater. Muusika. Kino (2003).
8
Aleksei Nikolajevitš Leontjev (5.02.1903 – 21.01.1979) – arengupsühholoog, tegevusteooria rajaja, Lev Võgotski õpilane; tegeles teadvuse ja tegevuse teemadega. Moskva Riikliku Ülikooli professor ja sealse filosoofia teaduskonna psühholoogia kateedri juhataja, 1966 asutas Moskva ülikoolis psühholoogia teaduskonna. Tema varasem teaduslik töö 1920. aastail keskendus kultuurilise vahendamise fenomeni uurimisele, 1931 valmis esinduslik uurimus laste ja täiskasvanute mälu kohta „The development of higher forms of memory”. Kõiki tema töid, nende hulgas raamatut “Tegevus, teadvus, isiksus” (1975), läbis tees “Kaasajal täidab psühholoogia ideoloogilist funktsiooni ja teenib klassi huve, sellega on võimatu mitte arvestada”. – Vt ka: T. Bachmann, R. Maruste, Psühholoogia alused, Tallinn 2003.