Toomas Nipernaadi. August Gailit

sa igale nõnda? Ning siis kujutlesin enesele, kuis elame keset metsa, üleni lumes ja tuisus. Mu jumal, ma ei tea isegi, mis räägin! Võib-olla on see kõik rumalus ning sa naerad minu üle? Kõik see aeg, päevast päeva, ootasin sind. Kuid sa tulid ja ei rääkinud midagi. Kui sa ainult teaksid, kui vastikud on mulle tolle mehe kallistused!”