Musk tunneb harva aja survet, aga kui ta seda teeb, siis on tema korraldatud pidustused täpselt sama suurejoonelised kui tema ülejäänud elu. Oma 30. sünnipäevaks üüris Musk umbes kahekümnele külalisele Inglismaal lossi. Kella kahest kuni kuueni hommikul mängisid nad erilist peitust nimega Sardiinid, kus üks inimene jookseb peitu ja kõik teised otsivad teda. Teine pidu peeti Pariisis. Musk, tema vend ja nõbud otsustasid südaöösel sõita ratastega läbi linna ning tegidki seda kuni kella kuueni hommikul. Siis magasid nad terve järgmise päeva ja istusid õhtul Orient Expressile. Jällegi jäid nad terveks ööks üles. Luksusrongis lõbustas rahvast Lucent Dossier Experience – avangardtrupp, kes tegid akrobaatikat ja ennustasid peopesa järgi tulevikku. Kui rong järgmisel päeval Veneetsiasse jõudis, läks Muski seltskond õhtust sööma ja siis veetis kella üheksani hommikul aega hotelli sisehoovis, kust avanes vaade Suurele kanalile. Musk jumaldab kostüümipidusid ning ühele peole ilmus ta rüütliks rõivastatuna ja võitles päikesevarju kasutades kääbusega, kes kandis Darth Vaderi4 kostüümi.
Üheks oma hiljutiseks sünnipäevaks kutsus Musk 50 inimest lossi – või vähemalt on see Ameerika mõistes loss – Tarrytownis New Yorgis. Selle peo teemaks oli Jaapani steampunk (hõlmab endas peaaegu kõike industrialistlikku, millega on ühendatud sci-fi), mis on kui teadusliku fantastika fännide märg unenägu – segu korsettidest, nahast ja masinate kummardamisest. Musk riietus samuraiks.
Pidustuste hulka kuulus ka „Mikado”, Gilberti ja Sullivani5 loodud Victoria-aegse koomilise ooperi vaatamine väikeses teatris linna südames, kuna ooperi tegevus toimus Jaapanis. „Ma ei usu, et ameeriklased sellest aru said,” arvas Riley, kellega Musk abiellus uuesti pärast seda, kui tema „nädalas 10 tundi” kohtamisplaan läbi kukkus. Küll aga nautisid ameeriklased ja ka kõik teised seda, mis järgnes. Tagasi lossi jõudnud, pani Musk endale sideme silmile, lasi end seina äärde talutada ja hoides õhupalle mõlemas käes ning üht jalge vahel, alustas oma numbrit noaviskaja. „Ma olin teda varem näinud, aga muretsesin, et äkki on tal vaba päev,” selgitab Musk. „Siiski mõtlesin veel, et ta võib tabada üht sugunääret, aga mitte mõlemat.” Pealtvaatajad olid imestusest tummad ja Muski elu pärast hirmul. „See oli kummaline,” sõnab Bill Lee, tehnoloogiainvestor ja üks Muski häid sõpru. „Aga Elon usub asjade teaduslikku külge.” Sellele peole tulid ka mõned maailma parimad sumomaadlejad oma kaaslastega. Lossis seati üles sumoring ja Musk otsustas tšempionile vastu astuda. „Mees kaalus ligi 160 kilo ja need ei olnud mingid lõdvad kilod, vaid lihased,” ütles Musk. „Ma tundsin, kuidas adrenaliinilaeng oli nii tugev, et suutsin ta maast üles tõsta. Ta lasi mul esimese raundi võita ja siis tegi mulle tuule alla. Ma arvan, et mu selg on sellest ajast peale tuksis.”
Riley on teinud Muskile sedatüüpi pidude korraldamise kunstivormiks. Ta kohtus Muskiga 2008. aastal, kui mehe ettevõtted olid laostumise äärel. Naine nägi, kuidas Musk jäi ilma tervest varandusest ja kuidas ajakirjandus teda selle pärast veel naeruvääristas. Ta teab, et nendest aastatest on Muski hinge jäänud kibedus, mis on segunenud teiste Muski elus juhtunud traumadega – imikueas poja kaotusega ja karmi lapsepõlvega Lõuna-Aafrikas – ning et need on jätnud mehe hinge oma jälje. Riley näeb palju vaeva, et sundida Muski ka puhkama ja aidata tal minevikust kui mitte täielikult vabaneda, siis sellele vähemalt leevendust leida. „Ma püüan mõelda välja mõne toreda asja, mida ta ei ole enne teinud ja mille käigus ta saab lõõgastuda,” sõnab Riley. „Me püüame nüüd tema õnnetut lapsepõlve tasa teha.”
Nii siirad kui Riley pingutused ka ei oleks, ei ole need siiski piisavalt tõhusad. Pisut aega peale sumopidu tabasin Muski jälle töölt Tesla peakorterist Palo Altost. Oli laupäev ja parkimisplats oli autosid täis. Tesla kontoris töötasid sajad noored mehed – mõned neist disainisid arvutil autoosi ja teised tegid oma laudadel elektroonilise varustuse katseid. Iga natukese aja tagant oli kosta Muski kärarikast naeru, mis kandus üle terve korruse. Kui Musk sisenes koosolekuruumi, kus ma olin oodanud, märkasin, kui oluline oli paljude inimeste jaoks see, et ka tema laupäeval tööle tuli. Musk ise nägi olukorda teises valguses, kurtes, et aina vähem inimesi töötab viimasel ajal laupäeviti või hilisõhtuni välja. „Me oleme kuradi pehmeks muutunud,” vastas Musk. „Ma plaanisin just ühe üldisema e-kirja saata. Me oleme kuradi pehmed.”6
Sedasorti avaldus näib sobivat kokku meie nägemusega teistest visionääridest. Ei ole raske ette kujutada Howard Hughesi või Steve Jobsi töötajatele samasuguseid etteheiteid tegemas. Asjade ehitamine – eriti suurte asjade ehitamine – on keeruline ala. Kahekümne aastaga, mis Musk on tegelenud ettevõtete loomisega, on ta jätnud endast maha terve hulga inimesi, kes teda kas imetlevad või vihkavad. Ajal, kui ma raamatu jaoks materjali kogusin, võtsid need inimesed järjekorda, et jagada minuga oma arvamust Muskist ja räpastest üksikasjadest, kuidas mees ise ja tema ettevõtted tegutsevad.
Minu õhtusöögid Muskiga ja korrapärased külaskäigud Muskimaale paljastasid selle mehe kohta mitu tõde. Ta on võtnud endale eesmärgiks luua midagi, millel oleks potentsiaali kasvada palju suuremaks kui see, mida tegid Hughes ja Jobs. Musk on valinud oma valdkondadeks õhuruumi ja autotööstuse – millest Ameerika näis olevat juba loobunud –, et teha neis midagi uut ja fantastilist. Selle suure muutuse südames on Muski oskused tarkvarameistrina ja tema võime kasutada neid oma masinates. Ta on liitnud aatomeid ja osakesi viisil, mida väga vähesed on võimalikuks pidanud, ning tulemused on olnud vaimustavad. Tõsi, Muskil puudub praeguseks veel hitt-toode tarbijatele, mis oleks sama populaarne kui iPhone või mis puudutaks enam kui miljardit inimest nagu Facebook. Hetkel tegeleb ta ikka veel rikaste inimeste mänguasjade valmistamisega ja tema noor impeerium võib raketiplahvatuse tagajärjel või Teslades mingi raske vea avastamisel massilise tagasikutsumise tõttu kokku variseda. Ent teisest küljest on Muski ettevõtted juba praeguseks saavutanud kaugelt rohkem, kui tema kõige tulisemad halvustajad oleksid võimalikuks pidanud, ning ootused sellest, mis võib veel ees oodata, aitab küünilistes tüüpides nõrkusehetkedel optimismi tekitada. „Minu jaoks on Elon särav näide sellest, kuidas Silicon Valley võib end uuesti avastada ja tegutseda palju kohasemates valdkondades, kui lihtsalt kiirete IPOde jahtimine ja keskendumine sellele, kuidas lasta välja täiendustega tooteid,” ütles Edward Jung, kuulus tarkvaraekspert ja leiutaja. „Need asjad on olulised, aga neist ei piisa. Me peame leidma erinevaid mudeleid selle kohta, kuidas valmistada olemuselt pikaajalisi asju, ja neid, kus kasutatakse rohkem terviklikku tehnoloogiat.” Jungi mainitud terviklik suhtumine – tarkvara, elektroonika, kõrgtehnoloogiliste materjalide ja andmetöötluse võimsuse harmooniline kokkusobitamine – näib olevat Muski anne. Kui natukenegi silmi kissitada ja pisut hoolikamalt jälgida, võib näha, et Musk kasutab oma oskusi, sillutamaks teed ajastusse, kus saavad ilmsiks unistused hämmastavatest masinatest ja teaduslikust fantastikast.
Selles mõttes sarnaneb Musk palju rohkem Thomas Edisoni kui Howard Hughesiga. Ta on leiutaja, kuulus ärimees ja ettevõtja, kes on võimeline kasutama suurt ideed ja tegema sellest suure ja uhke toote. Tema palgal on tuhandeid inimesi, kes sepistavad Ameerika tehastes rauda ajal, kui arvati, et see ei ole võimalik. Musk, kes on sündinud Lõuna-Aafrikas, paistab nüüdseks olevat saanud Ameerika kõige uuenduslikumaks ettevõtjaks ja kõiki piire ületavaks mõtlejaks ning isikuks, kes kõige tõenäolisemalt viib Silicon Valley palju ambitsioonikamale kursile. Tänu Muskile võivad ameeriklased ärgata kümne aasta pärast ja näha maailma kõige moodsamat kiirteed: transiitsüsteemi, mis saab energiat tuhandetest päikeseenergiat kasutavatest laadimisjaamadest ning milles sõidavad elektriautod. Selleks ajaks võib SpaceX saata rakette välja juba iga päev, viies inimesi ja kaupa kümnetesse elupaikadesse ja valmistades ette pikemaid reise