Kohtumise-eelses ärevuses lappas Elton laual seisvaid publikatsioone ja püüdis süveneda mõnda põnevamasse artiklisse. Kasutult. Viimaks jäi ta oma kabinetti silmitsema. Võõrale pilgule näis see ilmselt täieliku seapesana. Ta hüppas püsti ja hakkas palavikulise kiirusega toas leiduvat kraami virnadesse paigutama, neid virnu tähestiku järgi reastama ning mittevirnastatavaid asju kiiruga sahtlitesse ja kinnisesse kappi varjule toppima.
Kell 11:30 astus PR kiire koputuse järel uksest sisse, kaasas paar suurt kilekotti lisaks juba tuttavale rangele mustale portfellile. Eltonile näis, et lisaks vaevu märgatavale joovastav-väljapeetud odöörile täitus kabinet ei tea kust tuleva rambivalgusega. Ta noogutas Eltonile kerge naeratusega, pani kilekotid maha, võttis ukse kõrval oleva tooli, nihutas selle kohmetunud noormehele lähemale ja istus. Noor doktor kirus ennast, et ei taibanud ennist tõusta ja ise daamile tooli pakkuda. PR vaatas noormehe veelkord kiiresti üle ja alustas: „See sinu avastus on üsna radikaalne. Inimestel võib selle sõnumi tervikuna allaneelamisega raskusi tekkida. Õnneks ei ole su senised avaldused veel suurt kahju suutnud teha, aga edaspidi teeme nii, et sa avalikkusega enne minuga konsulteerimist ei suhtle. Okei?“ Elton noogutas automaatselt. „Ülejärgmise nädala lõpuks organiseerisin sulle intervjuu ühte uudistesaatesse teles. Ära muretse, see on lühike ja mitte otsesaade. Seda võib võtta soojendusena enne olulisi esinemisi. Meil on piisavalt aega valida, missugusest otsast gobonit tutvustama hakata ja saame sõnumit korralikult lihvida. … ja sind ennast ka“
Eltoni peas valitses täielik virrvarr. PR plaaniga kaasa minek tundus väga ahvatlev. Tema vastas istus kaunis daam, kes tegutseks Eltoni tuntuks saamise nimel. Selline daam, kellesugusele ei oleks ta iial ööklubis läheneda julgenud, tema suunas vaatamisest rääkimata. Samas oli selge, et tele-esinemine ei ole lihtsalt võimalik. Ja see oleks väidetavalt alles algus! Eltoni tutvustamine kõigile tähendaks ju automaatselt seda, et kõik saaksid teada tema … pettusest. Kas tõesti läheb see väike kihlvedu kogu ta reputatsiooni maksma? Kihlvedude tõttu tehtud lolluste tõttu on nii mõnigi noor elu otsa saanud, aga Elton oli ju kõike muud kui selliseid riske võttev tuulepea.
See daam on Maasiili paadis, nii et talle aus ülestunnistamine ei olnud kuidagi mõeldav. Mida teha? Kinnikiilunud mõttetöö asemel rakendunud autopiloot püüdis hirmuäratavat plaani blokeerida venitamistaktikaga. „Me oleme praegu alles uurimistöö algjärgus. Paljud väited ei ole veel lõpuni uuritud, korrektsest tõestamisest rääkimata. Enne kui hakkan avalikult esinema, on meil vaja teooria sisu arendamisega kõvasti vaeva näha. Enne poolt aastat ei ole siit midagi oodata. Kui siiski. Ja üldse… mida ma … misasja … mmm …“
PR kuulas lühimonoloogi viisakalt ära ja sekkus alles siis, kui Eltoni jutt lõplikult arusaamatuks mõminaks taandus. Sõbraliku, kuid range tooniga, milles oli omajagu lasteaiakasvatajat, kes peab sajandat korda selgitama, miks ei ole endale plastiliini kõrva toppimine hea mõte, ütles ta: „Sisu on meeletult üle hinnatud. See on veider, kui levinud on väärarusaam sisu ülimuslikkusest. Mõnikord räägitakse sisemise ilu tähtsusest, mõnikord seesmisest harmooniast. Tegelikult on asi nii, et eraldusjoon elu ja surma vahel jookseb mööda nähtavuse piiri. Kui keegi sinust midagi ei tea, oled surnud, isegi kui sulle endale tundub teisiti. Teadlasena peaks sulle ju selge olema, et kui teised sind ei näe, ei saa nad olla teadlikud sinu eksistentsist, sinu mõtetest, sinu maailmapildist, sinu nii öelda sisust. Veelgi enam – sa ei saa ka ise oma hüpoteesi elus olekust kontrollida ilma teistelt tagasisidet saamata, ehk ennast nähtavaks tegemata. Nähtavus on see, mis loeb.“
PR vaatas hetkeks Eltoni hämmeldunud nägu ja jätkas: „Las ma teen selle sulle lihtsaks. Filme vaatad? Mõtle kino peale. See pilt, see pealispind, mida näed, on kogu info, mis sulle antakse. Muu – ehk niiöelda sisu – pead ise välja mõtlema. Ükskõik kui mitmes dimensioonis seda pilti sulle ka näidatakse. Kui muidugi viitsid üldse otsima hakata. Mida põnevam on pilt, seda suurema tõenäosusega viitsid otsida. … Elu on just nagu kino.“ PR rõhutas oma viimast lauset parajate pausidega, vaadates oma vestluskaaslasele sügavalt silma kontrollimaks, et too veel reel püsib, avas siis oma portfelli ja sobras selles natuke. Ta pani lauale kaks šokolaadikompvekki. Üks oli pakitud kaunisse punasesse läikpaberisse, mis oli stiilse lehviga kinni seotud. Teine oli näotus arusaamatut karva õhukeses paberis, mille pinda ilmestasid lisaks kõigele sisu sulamise jäljed. „Nii, mille sa valiksid?“
Elton, kes kahtlustas küll mingit trikki, mängis alistunult kaasa ja osutas kaunilt pakitud kommile. Teise kommi valimiseks ei olnud objektiivselt nagu põhjustki. „Justnimelt,“ jätkas PR. „Sa valid ilusama vormi järgi, ehkki võin sulle öelda, et tegelikult on mõlemas pakendis täpselt sama komm ja täpselt sama värskusega.“
PR jätkas: „Veelgi enam, sa ei vali kindlasti seda siin“ ja avas peopesa, milles oli kolmest kõige ahvatlevama välimusega trühvel. „Sa ei vali seda, sest sa ei ole sellest teadlik. Ainult füüsikud on valmis kulutama aastaid, et näha mingit osakest, mida keegi ei ole seni märganud. Kuid nagu näha, tavasituatsioonis ei ole isegi tunnustatud füüsik selliseks pingutuseks valmis. Hea küll, lohutuseks saad kõik kolm endale, aga ainult seekord. Edaspidi pead teravam olema.“ PR pani peopesas olnud kommi teiste juurde lauale.
„Mida sa veel märkasid? Ilmselt seda, et ainult nähtavusest on vähe abi, välimusel on siin oma roll mängida. Sa valisid kommi, mille pakend nägi ilusam välja ja mille puhul sa arvasid, et see ei ole vahepeal sulanud. Sa tõlgendasid kommi kvaliteeti märkide abil, millest uskusid aru saavat. Ühesõnaga korralik sõnum peab olema nii ilus kui arusaadav. Ja sisu ei puutu just eriti asjasse. Saad aru?“
Elton noogutas ja võttis saadud õppetunni kokku nagu tubli koolilaps: „Selleks, et Eesti inimesed gobonist aru saaks, peame olema nähtavad ning sõnumi lihtsalt ja arusaadavalt vormistama.“
„Tubli,“ noogutas PR rahuloleva õpetaja ilmega: „Täpselt nii, aga mõtle suuremalt. Euroopa Liit on meie sihtgrupp, mitte Eesti. Jah, alustame küll siit.“
PR jätkas oma portfelli sukeldudes: „Eestis teeme sinust teaduskangelase, kelle moodi noored tahavad olla. See plaan ja eelarve on meil härra Maasiiliga kokku lepitud. Nii nagu tippsuusatajad panevad noored suuskadele, teeme sinust eeskuju, kes paneb noored füüsikat õppima. Aga usutavuse tõstmiseks peame sind mõnevõrra tuunima.“ Ta võttis välja lehe, milles oli Eltoni intervjuu ja osutas pildile, millel too ebalevalt naeratades oma mugavas ebamäärast värvi T-särgis ja väljaveninud põlvedega helepruunides pükstes poseeris. „Vabanda mu otsekohesust, aga sellest hullem oleks ainult paar numbrit liiga suur ruuduline särk, millel on rinnatasku pliiatseid täis topitud.“ Eltonile tundus targem vaikida sellest, et külmemate ilmadega varjas tema kittel laboris just sellist vormi.
PR tõusis ja võttis kilekotid ette. Neist ühest tuli välja paar valget päevasärki, mis ta Eltoni ette lauale asetas ja paari heledaid teksaseid. Ta võttis ühe pakendis särgi, hoidis seda kui pudipõlle Eltoni ees ja mõmises rahulolevalt. „Just. See sobib hästi su jumega. Igapäevaselt käid nende teksadega, ametlikuks puhuks on mul teises kotis üks viisakam ülikond. Need peaks sulle hästi sobima. Iial ei tea, millal mingi oluline kohtumine aset leiab. Ja nende T-särkide asemel valge särk. Alati. Näed usaldusväärsem välja. Laboris võid oma kitlit nende peal edasi kanda kui väga vaja. Tegelikult … on kittel isegi päris hea, sel on oma stereotüüpne võlu. Aga maksimaalselt kaks pastakat võid kitli rinnataskusse jätta, et see välja ei veniks.“ PR vaatas uurivalt Eltoni kitlitaskus olevaid pliiatseid ja võttis need ükshaaval välja. „CERNi oma võid alles jätta ja selle teise ka,“ ütles ta paar pastakat taskusse tagasi pistes. Ülejäänud pani ta Eltoni ette lauale kuhilasse.
„Järgmiseks – kingad. Mnjah … ütleme lihtsalt nii, et edaspidi kannad seda tüüpi kingi, mis ma sulle siia kotti jätan. Ja sokke. Ma ei hakka seda praegu pikemalt seletama, tänaseks on sul infot juba ilmselt rohkem kui piisavalt.“
Leppinud järgmiseks nädalaks kokku uue kohtumise aja, PR lahkus. Elton tänas kõikvõimalikke taevasi jõude, et keegi teda sel hetkel ei näinud. Ta saatis töögrupile sõnumi, et töötab päeva lõpuni oma kabinetist ja kui kellelgi on küsimusi, helistagu.
Oled