Nüüd mõistis Thea Capriotti, miks tahab Drew Wellys temaga abielulepingut sõlmida. Mees oli piisavalt rikas ja nüüd ilmus ootamatult tema, rase ka veel.
Kõrvalt vaadates võib tunduda, et noor naine on spetsiaalselt kõik korraldanud, nagu tahaks ta miljonäri varandust endale saada. On’s selliseid juhuseid vähe?
Thea raputas pead. Ei, teda seob Drew’ga hoopis muu. Ehk mõistab mees ükskord seda.
Noor naine naeratas kurvalt ja läks magama.
Saabunud hommik oli üsna päikseline.
Drew kissitas kergelt silmi ja tutvus värskete ajalehtedega. Seejärel, alludes ei tea kust tulnud impulsile, rebis end ajalehtedest lahti ja nägi köögiuksel seisvat Thead. Wellys unustas kõik selles ilmas. Ootamatult kerkinud iha lõi ta pea kohal tsunamina kokku.
Thea oli väga ahvatlev. Tütarlapse suurepärast rinda kattis lühike valge T-särk, jättes vabaks triibukese kõhul… Drew’le meenus kohe Thea pehme nahk, tema meeldiv lõhn ja see, kui hea neil tol maikuu ööl Pittsburghis oli…
Ootamatult kerkis ta ette küsimus, kas Thea mitte liiga nobedasti ei andunud.
Drew’le kergesti kättesaadavad neiud ei sobinud. Nendega suheldes ei olnud mõeldavgi mingitest tunnetest rääkida. Drew ihkas sügavaid, kaugeleulatuvaid tundeid. Juhul kui kaunitari plaanidesse kuulub temalt raha väljapumpamine, siis see tal küll läbi ei lähe.
Tema, Drew Wellys, ei lase endal nahka üle kõrvade tõmmata. Ta paljastab halvad kavatsused otsekohe.
Thea lähenes Drew’le, hoides kohmetult oma pükse.
“Olen ostuga kiirustanud. Valisin sobimatu numbri.” Thea sikutas pükse ülespoole. “Nad on mulle liiga suured, kurat võtaks!”
“Mul on tallis üsna palju nööri,” ütles Drew irooniaga hääles, “seda võib nende kinnitamiseks kasutada. Muide, nii imelik kui see ka pole, sulle sobivad laiad püksid.”
Mees peaaegu lämbus naerust. Ta lisas: “Nali naljaks, aga kiirustasid tõepoolest. Käi duši all, kui sa seda veel teinud ei ole, ja pane endale väljaminekuks midagi kobedamat selga.”
“Kas me läheme kuskile?”
“Peame ju vastavalt meie mängu reeglitele end teistele näitama. See on ilmtingimata vajalik. Pane teised riided selga ning astu välja, ootan sind autos.”
Thea ei vaielnud vastu ja selle üle oli Drew’l väga hea meel.
Kahekümne minuti pärast tuli Thea Drew’ juurde, kes oma abiliste Johni ja Pitiga vestles.
“Mäletate Thea Capriottit?” küsis Drew Thead õlgadest emmates. “Ta on Beni tütar.”
Jim naeratas. Pit võttis kaabu peast. Thea noogutas tervituseks.
“Läheme hommikust sööma,” selgitas Drew, jätmata noormeestele võimalust Theaga suhelda. “Tagasi oleme kella üheteistkümneks, siis kontrollin teie töö üle.”
Jim ja Pit kummardasid ning liikusid kiiresti hobusetallide poole.
Drew suunas Thea pikapi juurde.
“Meil on ehk parem minu autoga sõita,” tegi tütarlaps arglikult ettepaneku. “Seal vähemalt ei lähe mu süda pahaks. Pikapis vajun ma momentaalselt kokku. Sa ei taha ju, et ma näost roheline oleksin ning et mu süda, vabanda, kabiinis pahaks läheks.”
Drew ohkas.
“Olgu, kuid rooli taha istun mina ise!”
“Drew, ma olen rase, mitte haige,” Thea silmad muutusid ümmarguseks. “Mul ei ole sugugi raske oma “pääsukest” juhtida.”
“Ei, olen näinud, kuidas sa kihutad,” ütles mees Thealt auto võtmeid võttes. “Autot juhin mina ja punkt! Tahan elusalt ja tervelt sihtkohta jõuda.”
Aidanud Thea autoistmele, võttis Drew sisse koha juhiistmel. Mootori sisse lülitanud ja kassi nurrumisele sarnanevat häält kuulnud, mees naeratas.
“Suurepärane auto,” ütles mees ootamatult süngeks muutudes. Drew mõistis, et teda on lollitatud.
Thea, kui ta abielulepingust rääkis, oli teeselnud vaest neidu, kellel ei ole raha arvel ega rahakotis. Ja mis selgub? Kuidas ta ometi kohe seda ei taibanud? Kerjustüdrukud ju selliste autodega ringi ei sõida.
Thea oleks nagu Drew’ mõtteid lugenud.
“Selle auto sain vanematelt ülikooli lõpukingiks.”
Ah, on see alles kingitus!
Drew mühatas.
“Läksid pärast kooli kohe tööle?”
“Ma ju rääkisin, et töötan reklaamiagentuuris,” lausus Thea rahulikult.
“Su isa oleks nagu rääkinud, et sul olid hoopis teised plaanid. Arvad sa tõepoolest, et leidsid sukkpükse reklaamides endale parima rakenduse?”
“Miks ainult sukkpükse?”
Thea hakkas naerma.
“Meie kompanii on praegu spetsialiseerunud… jogurtile ja kaerahelvestele.”
“Tubli, tähendab, kaerahelveste reklaamimine on tähtsam igasugustest täppisteadustest, näiteks meditsiinist?”
“Ei, loomulikult, kuid mul puuduvad anded nende teaduste jaoks. Olgugi et mul on analüütiline mõistus. Üldse, mulle meeldib see, millega tegelen.” Thea kehitas õlgu. “Peale selle saan ametiredelil tõustes korraliku palgalisa. Seda mulle lubati.”
Drew, võideldes vastuoluliste kujutelmadega, vajus mõttesse. Tähendab, Thea Capriotti ei ole nende hulgast, kes kasulikku abielu ihkab. Tähendab, ta püüab endale ise elatist teenida. Kui Thea tema raha ei vaja, siis mille kuradi pärast ta Pittsburghis ligi ronis? Kas tõepoolest meeletu armastus?
Mees jätkas dialoogi.
“Noh, nagu ma aru sain, on sul päris korralik töö. Tubli! Lihtsalt suurepärane!”
“Mul on veel korralik maja,” meenutas tütarlaps.
“Noh, sel juhul on tingimata abielulepingut vaja.”
Thea hakkas naerma.
“Aga mul on siiani laenud kaelas…”
“Tähendab, raha on sul siis ikka vaja, selge!”
Thea sai kergelt pahaseks ja raputas pead.
“Kellel ei ole raha vaja? Siiski ma kordan, tahan ise raha teenida. Võimalik, et minust saab firma tegevdirektor. On selline perspektiiv.”
Drew niheles autoistmel. Nähtavasti ongi Thea täiesti iseseisev inimene ja ta ei vaja Drew’ kapitali.
Mehele meenus jällegi öö Pittsburghis. Järelikult andus tütarlaps talle, kuidas seda nüüd öelda, täiesti omakasupüüdmatult. Ilmselt ta sellele, et ka esimesest korrast rasestuda võib, ei mõtelnud. Oli lihtsalt oma emotsioonides kinni.
Mees neelatas ootamatult. Nad istusid väikeses autos teineteisele väga ligistikku, peaaegu küünarnukkidest koos. Ootamatult valdas Drew’d sümpaatia oma kaaslase vastu. Kui veetlev ja seksuaalne ta on! Varsti veedavad nad koos kõik puhkepäevad. Suudab ta vastu panna kiusatusele haarata Thea oma embusesse? Kui ta ei suuda end taltsutada, mis siis saab? Selge see, mis! Drew’st uhkas üle kuumalaine. Juba praegu unistas ta lähedusest Theaga ega suutnud end kuidagi taltsutada.
Parkinud auto einelaua juures, juhtis Drew Thea sisse.
Ümberringi hõljus kohvi, singi ja vahtrasiirupi lõhn.
“Tere hommikust, Drew!” tervitas teda Elain Johnston, suur priske daam, selle asutuse omaniku Bill Johnstoni naine.
“Tere, Thea!” pöördus ta Wellyse kaaslase poole.
“Tulime hommikust sööma,” teatas Drew, “on sul midagi hästi maitsvat?”
“Loomulikult on,” Elain naeratas