“Teie minge Beni kabinetti ja kontrollige, kas teie mees on seal. Helistage, palun, meile homme hommikul. Siis me tulemegi ja arutame pulmade ettevalmistamist… või tuleb Thea üksi… Noh, üldiselt, kuidas tahate.”
Drew laiutas teatraalselt käsi ja… tõukas oma niinimetatud pruudi üle ukseläve.
Thea oli valmis Drew’le rusikatega kallale minema. Ema juuresolekul ei tohi temaga nii hoolimatult käituda!
Trepil seistes ei suutnud ta ikka veel rahuneda. Noor naine vaatas Drew Wellyst vihkamisega.
Mees tiris teda parkimisplatsi poole.
“Ainult tasa! Ei mingit hüsteerikat! Kui me lärmi ei tee, ei märka ka keegi, et erinevate autodega tulime.”
Saatnud Thea tema sportautosse, suundus Drew oma pikapi juurde. Mõlemad sõitsid Wellyse maja suunas. Selline oli nende algne kokkulepe.
Thea, olles oma auto parkinud Drew’ garaaži vastu, astus mehe maja esikusse ja viskas auto võtmed vanale kummutile.
“Oleksid sa mulle pisut aega andnud, oleks ma jõudnud emaga kõik pulmi puudutava läbi arutada veel täna õhtul või öösel. Siis ei oleks ma pidanud siia tagasi pöörduma.”
“Meie näitemäng ju kestab.” Drew vaatas kavalalt Thead. “Stsenaariumi järgi armastame teineteist meeletult. Nii et ära püüa minust niimoodi lahti saada, rikud kogu mängu. Me peame ju veel öid koos veetma.”
Drew hakkas naerma.
“Kahe noore platoonilistesse suhetesse ei usu keegi.”
Thea tardus. Mehe viimased sõnad panid ta higistama ning südame kiiremini lööma. Drew on tark, täielik psühholoog. Mees teab, et meeldib talle, ja sellepärast nöögibki. Aga kui hea oli temaga sel maikuu ööl, kuu aega tagasi. Uskumatult hea! Kas nende vahel ei toimu enam midagi sellist? Ta tahaks nii meeletult, et Drew teda jälle hellitaks…
Thea pea hakkas erutusest ringi käima. Ta toetus käsipuule, et kukkumist vältida.
Paari hetke pärast naine toibus ja selga uhkelt sirgeks lüües suundus võõrastetuppa. Järjekordselt oli tal plaanis Drew’ga tõsiselt rääkida.
Mees istus luksuslikul valgel diivanil, toetudes selle seljatoele. Oma jalad oli Drew asetanud diivani ees olevale madalale lauakesele.
Ta ilme oli väljakutsuv.
“Enesekindel,” mõtles Thea, “kuid ilus ja seksikas tüüp.”
Varsti saab mehest tema seaduslik abikaasa.
“Võlts,” tuletas Thea samal ajal endale meelde. Suhete kirgliku jätkumisega ei ole mõtet arvestada.
“Minu arvates sinu ema juba kahtlustab midagi,” ütles Drew. “Meie mäng ei olnud veenev. Peame oma näidendi stsenaariumi kallal veel töötama, detailid läbi mõtlema ja võib-olla isegi abielulepingu koostama.”
Thea silmad muutusid suureks ja ta avas imestusest suu.
“Mul ei ole plaanis sinu rahale pretendeerida!” hüüatas ta.
“Arvad, et minul on sinu oma vaja?” muigas Drew. “Tsiviliseeritud maades on kombeks enne pulmi mõned paberid alla kirjutada, lepingud, noh.”
Thea oli segaduses. Drew pidas teda ilmselt rikkaks inimeseks. Theal, vaatamata vaprale rikka inimese mängimisele, ei olnudki eriti palju raha. Thea alustas tõsise tööga aastat kaks tagasi ega olnud jõudnud veel koguda piisavat summat mõnusaks äraelamiseks. Tema sissetulekud kulusid põhiliselt majalaenu tasumiseks. Tõsi, pisut aitasid ka vanemad, kuid Thea ei tahtnud nendest sõltuda.
“Mis leping, mul praktiliselt ei olegi raha,” tunnistas Thea lõpuks.
“Tähendab, mina pean oma finantside peale mõtlema ja neid kaitsma.”
Mis siis ikka, Drew Wellys näitas lõpuks oma tõelist nägu!
“Oled tõeline koletis!”
Thea ei suutnud vältida mühaklikku käitumist.
“Ausalt öeldes, mu kallis, mind absoluutselt ei huvita sinu suhtumine minusse.”
Mees tõusis diivanilt ja valas endale viskit.
“Mida leedi soovib? Piima, jääteed, limonaadi?”
“Ma ei taha midagi,” valetas Thea ja süvenes oma kurbadesse mõtetesse.
Noorele naisele meenus, mis hommikul juhtunud oli.
Ta oli jooksnud läbi oma reklaamifirmast, kus ta töötas, ja küsis mõneks ajaks isiklikel põhjustel puhkust. Ta ei tunnetanudki õieti, mida ta teeb, ning tormas kohtamisele Drew Wellysega, otsustades talle isadusest teatada. Tal ei olnud plaanis mehele minna, isegi mitte kombekuse pärast, ainult formaalselt. Mees oli ootamatult otsustanud, et nad ilmtingimata abielluma peavad. Kasvagu laps nii-öelda ametliku isa juuresolekul. Sellega oleks Drew’ arvates vähemalt pisutki järgitud ühiskondlikku moraalikoodeksit. Järsku on mehel tegelikult õiguski? Igal juhul arutleks niimoodi tema isa.
Theale meenus isa. Praegu on issiga, tänu jumalale, kõik korras. Tütrega jälle ei ole kõik korras. Veeta aega inimesega, kes teda absoluutselt ei talu, muutub täielikuks kannatuseks. Kui ta oleks sel maiööl, kui ta Drew’ga oli, tundnud mehe tõelist palet! Wellys tundub olevat küllaltki keeruline, ettearvamatu ja kalk inimene.
“Ma ei hakka sinuga magama,” pahvatas Thea ootamatult.
Mees mõõtis teda pealaest jalatallani ja asetas viskiklaasi kõrvale. Theale tundus isegi, et Drew võttis tema sõnu väga tõsiselt. Noor naine eksis.
“Olen ma sulle sellise ettepaneku teinud?”
Mees suutis vaevu naeru tagasi hoida.
Thea oli kimbatuses ja solvunud. Aga miss Capriotti tuli enda emotsioonidega kenasti toime ja lohutas end järgmiste mõtetega:
“Ei usu, et Drew minu vastu täiesti ükskõikne on, ta vaatab mind ju sellise pilguga!”
Diivani juurde minnes võttis Drew padjakese, kloppis seda ja asetas oma küünarnuki alla.
“Räägime ikkagi abielulepingust,” tegi mees demonstratiivselt ükskõikse häälega ettepaneku.
“Jälle sellest! Ma juba ütlesin – minul raha ei ole ja sinu oma ma ei vaja. Tõsi, kunagi võib juttu tulla kinnisvarast… Me abiellume ju vaid näitlikult. Miks sa kiusad mind? Kui tahad, pöördu parem oma advokaadi poole, sest minul advokaati ei ole.”
“Olgu, kutsume minu oma. Sellegipoolest peaksid lepingu enne allakirjutamist läbi lugema.”
“Kavatsed mind petta või?”
“Ei, aga tahaksin, et õpiksid oma õigusi kaitsma. Abielu on samasugune äritehing nagu paljud teisedki.”
Thea tundis kerget peapööritust. Kui tüütu see Wellys ikka on! Käib närvidele. Thea kompis siidiga ületõmmatud tooli. Suudaks ta vaid vältida suurest pingest mahakukkumist!
Drew oli momentaalselt tema kõrval.
“Rahulikult! On sinuga kõik korras?”
Mees oli siiralt mures.
“Jah, kõik on hästi, täna oli lihtsalt halb päev, olen väsinud.”
“Räägime siis homme hommikul. Selles majas ei sega sind lähema kahe nädala jooksul mitte keegi. Minu majapidaja, miss Ernandes, sõitis oma õe juurde Minneapolisse. Oleme täiesti üksi.”
Mees tõmbas Thea ootamatult enda poole. Tütarlaps püüdis mehe embusest vabaneda. Ta pelgas, et ei suuda sellele ilusale mehele vastu panna.
“Lähen võtan autost oma koti ja seejärel näitad, millises toas ma magada võin.”
“Sinu koti toon ma ise ära,” ütles Drew, haarates Theal õlgadest ja suunates ta trepist üles.
“Vali seal ükskõik