Kire lainetel. Violet Slade

pea ringi käima ja ta oli sunnitud istuma tühjale lamamisalusele.

      Õnneks oskas Anna end pärast stressi või suuremat vapustust küllaltki kiiresti koguda. Mõned aeglased ja sügavad sissehingamised ning järsud ja kiired väljahingamised. Pärast seda hõõruda meelekohti kergete ringikujuliste liigutustega ja siis pead raputada. Nii, kõik nagu olekski korras! Nägemise selgus ja mõtlemise teravus on taastatud. Ta saatis kullipilgu varju poole, mille all vuntsidega brünett end varjas…

      Jah, pilt ei olnud lohutav. Loomulikult oli võistlejaid. Ega temal üksi nii teraseid silmi olnud. Kuid enamik oli temaga võrreldes siiski kaotusseisus. Ületoidetud või vastupidi – igasuguste dieetide tõttu liigselt kondised, ebamäärases vanuses, sunnitud naeratusega daamid, kes näitasid heldelt oma hambaid, mis pärishammaste jaoks olid liialt ühetasased.

      Mõned hoolitsetud, külmade asjalike silmadega naised olid harjunud lootma tasulisele teenusele mehe poolt, seepärast ei ilmutanud nad aktiivsust, arvestades, et potentsiaalne klient leiab neid vajadusel ise üles.

      Kuid nende kahe küllaltki rumala näoga seksika blondiiniga tuleb arvatavasti võistelda. Väga ohtlik paarike. Kõige järgi otsustades ülikooli diplomiga kompleksideta intellektuaalid. Nad on vabameelsed, ei ole suu peale kukkunud ning neil on põhjatu seksuaalne fantaasia. Nad lihtsalt õgivad potentsiaalset ohvrit himurate pilkudega, proovides endale tähelepanu tõmmata. Nad oskavad kuidagi vaikselt anda märku valmisolekust kahekesi mehe voodisse ronida, kui viimane kas või ainult sõrmenipsuga selleks märku annab.

      Noh, tegelikult veel ohtlikum on see sädelev, lühikeste šatäänide juuste, merevaiguvärvi silmade, lameda kõhu ja pikkade jalgadega naisterahvas. Tõeline ematiiger, kes on juba küüned välja ajanud ning ohvrist vaid hüppe kaugusel.

      Massilisest ihalusest päästis objekti praegu ainult tema enda käitumine. Ta oli nagu läbipaistvas kookonis, mis hoidis teda eemale ahvatlevatest naisekehadest ning nende silmade himuratest pilkudest. Nagu püha eremiit kõrbes, kes kaitseb end vanapagana kiusatuste ja vampiiride eest püha ristiga. Mitte homo, neid ebastandardseid tunnetas Anna juba poole kilomeetri pealt. Kuid kiskjad ise käitusid kuidagi ebakindlalt, vaoshoitult ja passiivselt. Nad olid nähtavasti üllatunud tundmatu kummalisest käitumisest ega suutnud välja töötada olukorrale vastavat taktikat ja strateegiat. Standardne tehnoloogia võrgutamise esimesel etapil, kui on vaja endale tähelepanu tõmmata, ilmselt ei toiminud. Kohe teisele etapile üleminekuks, mida võib nimetada tormiks ja tungiks, ei olnud nad valmis. Ikkagi rand – mitte omaette number hotellis kuninglike mõõtmetega voodis. Isegi mitte restoranisaalis.

      Kui tahad edu saavutada, pead tegutsema, otsustas Anna. Ei tohi midagi edasi lükata! Kuurordis sellise konkurentsi juures teisiti ei saa. Nagu õpetas vana Austria sõjakool – komandör-praktikul, kes teeb planeerimisel vea, kuid püüab energiliselt oma eesmärki saavutada, on rohkem võimalusi eduks kui teadmistest tulvil, kuid passiivsel teoreetikul.

      Anna kaalus mitut varianti. Peamine on häälestus. Kohe ei tohi minestada, kui nende kehad peaksid kokku puutuma.