Tapmisnimekiri. Frederick Forsyth

oma täiuslikus töös otsekohe video kerget hakkimist. See polnud vastuvõetav. See ärritas teda ning ajas lõpuks päris raevu.

      Troll proovis koodi parandada, kuid viga ei kadunud ära. Iraaklane otsustas, et kui Veebileht Üks on vigane, siis peab ta looma Veebilehe Kaks ning kõik andmed sinna üle viima. Seda ta tegigi. Siis pidi ta ka fännide sektsiooni uuele lehele ümber tooma.

      Enne valesid IP-sid genereeriva proksiserveri leiutamist oli tal olnud ka õige server, mille IP töötas umbes nagu postiaadress. Et fännide sektsiooni viia Veebilehelt Üks Veebilehele Kaks, pidi ta kasutama oma algset IP-d. See ühendus kestis vaid sajandiksekundi või isegi vähem.

      Kolimise käigus paljastas ta nanosekundiks oma algse IP ja siis oli see taas kadunud. Kuid Ariel oli seda tibatillukest ajahetke oodanud. IP aadress reetis talle nii riigi kui omaniku – Prantsuse Telecomi.

      NASA superarvutid polnud Gary McKinnonit takistada suutnud ning Prantsuse Telecom’i andmebaas polnud Arieli jaoks võitmatu vastane. Juba järgmisel päeval oli ta nende andmebaasis salaja ning märkamatult sees. Nagu hea murdvaras ikka, tuli ta sealt ka välja jälgi jätmata. Nüüd olid tal olemas pikkuskraad ja laiuskraad – linn.

      Seega tuli kolonel Jacksoniga ühendust võtta. Ariel oli liiga tark, et talle ekirja saata. Neid ju jälgitakse.

      Austraalia kaptenil oli kahes asjas õigus. Talibani veteranilt kuuldud juhuslikku märkust tasus tõepoolest mainida ja tema sõber oli tõepoolest Kabuli Briti saatkonnas aktiivselt tegutseva Briti välisluureteenistuse koosseisus. Vihjele reageeriti kohe. See saadeti läbi krüpteeritud liini Londonisse ja sealt edasi TOSA-sse.