15. peatükk „Muudame revolutsioonilise Kuuba platsdarmiks tuumalöökide andmiseks Ameerika pihta!” – Moskalenko vahetatakse Birjuzovi vastu. – Nõukogude sõja-agronoomide ja sõjamelioraatorite grupi visiit Kuubale. – Nõukogude meetodid põllumajanduse jalule aitamiseks. – Kolhoosiorjus. – Põllumajanduslike kõlvikute protsent, mis on kasutamisele antud õueaiamaadeks kui NSV Liidu Kommunistliku Partei generaalkursi kõikumise telg. – Ülestõus Novotšerkasskis 1. juunil 1962. aastal.
Võtmemoment
Novotšerkasski ülestõus: tulemused ja järeldused. – NSV Liidu siseprobleemidele välispoliitilise lahenduse otsingud.
16. peatükk Strateegilised õppused „Anadõr”. – Laevad lähevad merele, kaptenid ei tea sihtsadamaid. – Operatsioon „Anadõr”. – Poolkasukad, vildid ja suusad Fidelile. – Objektid „S”. – Grandioossed meetmed salastatuse kindlustamiseks operatsiooni eesmärkide tõeliste eesmärkide ja haarde varjamiseks.
Tegelased
Birjuzov, Sergei Semjonovitš, strateegiliste raketivägede ülemjuhataja 1962. aastast.
17. peatükk Nõukogude vägede grupeeringu koosseis Kuubal. – Miks ameeriklased valvsaks muutusid? – Nõukogude seniit-raketikomplekside S-75 ja strateegiliste rakettide 8K63 positsioonide avastamine Kuubal. – USA valitsuse noot nõudmisega koristada raketid Kuubalt ära. – Viie juhi salajane nõupidamine Kremlis 22. oktoobril 1962. aastal. – Kuidas ameeriklased võisid teada saada rakettide ja tuumalaengute ümberpaiskamisest Kuubale? – Semitšastnõi „annab üles” Kozlovi. – „Frol Romanõtš, on see tõsi?” – Penkovski vahistamine. – Kariibi kriis areneb. – Kuuba ranniku mereblokaad.
Võtmemoment
USA ja NSV Liidu strateegiliste ründerelvade arsenalid Kariibi kriisi alguseks.
18. peatükk 22. oktoobril 1962. aastal jõudis inimkond esmakordselt enesehävituse piirile. – Diplomaatiline sõda: spioonide ja diplomaatide salakohtumised, NSV Liidu ja USA diplomaatilised noodid ja avaldused. – Hruštšov lõi vankuma. – Tehing. – Nõukogude sõjalise kontingendi väljaviimine Kuubalt. – Milleks Hruštšov üldse viis raketid Kuubale? – Kremli propaganda ametlik versioon. – Kariibi kriisi põhjuste ametliku versiooni kriitika.
Võtmemoment
NSV Liidu valitsejate välispoliitilised põhimõtted: me ei saa teha elu oma riigis sama väärikaks kui teil, seepärast püüame teie elu langetada meie tasemele.
19. peatükk Miks siis NSV Liit viis tegelikult raketid Kuubale? – Hruštšov mängib „täispuhutud lihastega”. – Vahetusfond. – Sõjalise konflikti arengu võimalikud stsenaariumid. – NSV Liit näitas USA-le „kommipaberit ilma kommita”. – „See-eest me päästsime Kuuba!” – V. J. Semitšastnõi tunnistus. – „Lenini üritus on lüüa saanud”. – Frol Kozlovi epohh lõppes algamata. – Kozlov ja Brežnev: kaks teed ühe kuristikuni. – Arveteõiendamine Hruštšovi vastase vandenõu osalistega. – Uue vandenõu tekkimine.
Võtmemoment
Maailma kommunistliku revolutsiooni raevukate pooldajate loogika ja psühholoogia.
20. peatükk Kuidas Penkovskit valmistati kohtuprotsessiks ette. – Protsess ja kohtuotsus. – Müüdid Penkovskist. – NSV Liit valmistub äraneetud kapitalismi purustamiseks ja maksab samaaegselt andamit USAle. – „Kui me lõppkokkuvõttes kapitalismi puruks lööme, siis kes meid hakkab toitma? – Oktoober 1962 kui Nõukogude Liidu arengu apogee. – Hruštšovi kõrvaldamine võimult. – Marssal Birjuzovi saladuslik surm.
Võtmemoment
„Kuid idee ju on õige! Ainult realiseeritud halvasti…”
21. peatükk Ka Semitšastnõil läks asi untsu: tagandati pärast Hruštšovi mahavõtmist. – Seisak. – Saatuse irooniana ei lagunenud NSV Liit korraga just tänu Hruštšovile. – Polkovnik Penkovski ajalooline missioon. – Kes andis Penkovski üles? – Uued müüdid ja legendid Penkovskist. – Kremli propagandistide väljamõeldised ei ühendu ei üksteisega ega nende aastate reaalsusega. – „Kauge tähe valgus”.
Järeldused ja kokkuvõtted Vastused küsimustele Kariibi kriisi ja Penkovski süüasja kohta, mis pole siiani saanud selgeid vastuseid.
Epiloog
Järelsõna
Viktor Suvorov oma raamatutest ja iseendast
Esitatud fakte kontrollisin ja kõrvutasin kõigist mulle kättesaadavatest allikatest.
Kuid dialoogide täpsuse osas ma ei vastuta.
Mind seal polnud. Kirjutan sellest, millest minu arvates võinuks rääkida sündmustes osalejad ühes või teises situatsioonis, mitte sellest, millest nad rääkisid. Ei väida ega käi peale.
Kui ei usu – võtke naljana.
PROLOOG
Lauake-kata-endasemel–pühaajaleht„Pravda”.Ajalehel– kolm kandilist klaasi, sulatatud juustukesed, krobelise koorega kurgid, aromaatne sibulamugul, leivakäär, tükk vorsti, pudel majakesega etiketil ja kirjaga „Столичная”. Ajalehe ümber on kolm meest samas asendis, mis Perovi maalil „Jahimehed puhkamas”. Üksnes kollase rohu asemel – poroloonmatid montaažitsehhi betoonpõrandal ning nende selja taga sügisese metsa ja ääretute avaruste asemel – erikonstruktsiooniga neljateljeline raudteeplatvorm ning sellel kahemeetrise diameetriga ja kaheksa meetri pikkune pomm.
Kaheksa meetrit – kui mitte lugeda sütikuid, kahte ettepoole välja tõmmatud pooleteise meetri pikkust teravat terasvarrast. See asjandus kannab lihtsat nime – Toode 602. Kokku pandi Toode otse raudteeplatvormil. Ning et platvorm oleks montaažiks sobivas kohas, tuli lõhkuda sein, taguda põrand puruks ja paigaldada relsid otse montaažitsehhi.
Kaalub Toode 26 413 kilogrammi.
Toode tuleb alla visata lennukilt Tu-95V.
Et lennuk jõuaks plahvatuse eest ära lennata kas või saja kilomeetri kaugusele, hakkab see pomm laskuma langevarjul, mis kaalub 813 kilogrammi. Langevarju kuppel – 1600 ruutmeetrit.
Kokku kaalub Toode koos langevarjuga 27 tonni. Ja veel tublisti peale.
Kui langevari ei avane või rebeneb ülekoormuse tõttu, ei lase pommil olev eriline mehhanism sellel enneaegselt kärgatada. Kuid kandelennuki ekipaaž selle mehhanismi töökindlusse eriti ei usu.
Kuid kõik ülejäänud seadmed peaks töötama. Just eelseisva edu eest ongi aromaatne, kange vedelik vennalikult kolme peale välja valatud.
Pomm on kolmefaasiline. Etteantud kõrgusel – aga see on mitte vähem kui neli kilomeetrit – käivitub esimene kaskaad võimsusega poolteist miljonit tonni trotüüli. See plahvatus paneb tööle teise kaskaadi 5 miljonit tonni, aga see omakorda saab detonaatoriks kolmandale, kümme korda võimsamale faasile. Peaks ilusti kõmatama. Summaarne võimsus kusagil 55–57 miljoni tonni piires. Selliste võimsuste juures täpsuse pärast muretsema ei pea. Võib tulla miljonit 30–40, kuid võib ületada ka 70. Kätt südamele pannes, siis tunnistagem kas või iseendale: kas pole ükspuha, 30 või 70? See on ju igal juhul mitu tuhat korda rohkem kui Hiroshimas.
Kuid see pole kõik. Iva on selles, et nõukogude teadlased olid lõpuks ometi leidnud tee laengu loomiseks, mille võimsus polnud millegagi piiratud. Üldse mitte millegagi. Täpselt samasse korpusse pikkusega kõigest kaheksa meetrit võis soovi korral toppida ka laengu 100 miljonit tonni, võis ka terve tuhat! Tuhat miljonit!!! Ja lasta Maa õhku kus kurat! Tõsi ju, tore: võtta ja lasta õhku!
Nii et loojad, lõpetades montaaži ja keeranud viimase mutri kinni, ei joonud sel momendil mitte lihtsalt niisama, vaid põhjusega.
Mehed jõid ja jäid mõttesse: kuidas