võõrleegionärikogemust ja püüdis teha lõpparvet oma fašistikarjääriga, vt. G. Bottai,
Diario 1944–1948 (toim. G. B. Guerri), Milano, 1988, ja eriti
Quaderno affricano, Firenze, 1995. Bottai maine taassünd võis langeda kokku tema poja saamisega Itaalia välisministeeriumi peasekretäriks. Vt. tema enda mälestusi, B. Bottai,
Fascismo famigliare, Casale Monferrato, 1997.
66
Tapmise ja selle vallandatud kuulujuttude kohta vt. C. Senise, Quando ero Capo della Polizia 1940–1943. Rooma, 1946, lk. 234–240.
67
Tema motiivide soosivat analüüsi vt. R. De Felice, Mussolini l’alleato 1940–1945: II. la guerra civile 1943–1945. Torino, 1997, lk. 349–355.
68
Tema biograafia vt. A. Petacco, Il superfascista: vita e morte di Alessandro Pavolini, Milano, 1998. Pavolini isa oli tunnustatud (rahvuslasest) teadlane. Tema vend Corrado abiellus juuditariga, kuid oli samas ka aktiivne fašist.
69
V. Cersosimo, Dall’istruttoria alla fucilazione: storia del processo di Verona, Milano, 1961, lk. 254.
70
Ciano väidetava kokaiinitarvitamise kohta vt. G. Servado, Luchino Visconti: a biography, London, 1981, lk. 31.
71
Ilmutades fašistlikku uhkust, pandi poegadele nimeks Fabrizio (selles nimes leidsid ajakirjanikud vihje fabbro’le ehk sepale, kellena oli töötanud Benito isa) ja Marzio ehk Marcius, mis osutas ehk Coriolanuse lühikesele diktaatorikarjäärile. Edda pidi taluma meest, kes helistas talle ja jutustas telefonis, et pommirünnakute ajal saab ta tegelikult orgasmi. Vt. D. Susmel, Vita sbagliata di Galeazzo Ciano, lk. 205. Nende tütar Raimonda, kes sündis 1933. aastal, sattus abielu kaudu aristokraatlikku perekonda, kes uhkeldas põlvnemisega Joseph ja Lucien Bonaparte’ist.
72
V. Cersosimo, Dall’istruttoria alla fucilazione, lk. 15.
73
Viibides 1943. aasta augustis vahi all, ilmutas Mussolini samasugust põlgust Ciano harrastuste suhtes, pidades silmas golfi ja contessine’sid. Vt. F. Maugeri, From the ashes of disgrace, New York, 1948, lk. 146.
74
B. Spampanato, Contromemoriale, Rooma, 1952, I kd., lk. 234.
75
L’Assalto (Bologna), 1. detsember 1943. Vrd. 23. märtsi 1944. aasta väljaannet, milles Coppola ilmutab veelgi mürgisemat rassismi USA ja Prantsuse armees teenivate mustanahaliste sõdurite vastu.
76
Hiljutist andestavat uurimust vt. L. Ganapini, La repubblica delle camicie nere, Milano, 1999, mille lk. 453–484 on spetsiaalselt pühendatud „järveäärse vangi” loo jutustamisele.
77
Historiograafilist tausta vt. R. J. B. Bosworth, The Italian dictatorship: problems and perspectives in the interpretation of Mussolini and Fascism, London, 1998.
78
L. Bolla, Perché a Salò: diario della Repubblica Sociale Italiana (toim. G. B. Guerri), Milano, 1982, lk. 158. Tema vestluskaaslane pidas Vittoriot „üheks suuremaks matsiks, kes on kunagi maamunal elanud”.
79
G. Pini ja D. Susmel. Mussolini: l’uomo e l’opera, Firenze, 1953–1955, IV kd., lk. 336, 343–344.
80
G. Bocca, La Repubblica di Mussolini, Bari, 1977, lk. 136.
81
G. Dolfin, Con Mussolini nella tragedia: diario del capo della segreteria particolare del Duce, 1943–1944, Milano, 1949, lk. 101.
82
Samas, lk. 82–83. Vrd. G. Zachariae, Mussolini si confessa, Milano, 1966, lk. 34.
83
G. Dolfin, Con Mussolini nella tragedia, lk. 183.
84
Kuidas ta ise seda sündmust kirjeldab, täis enesehaletsust ja ilmutades täielikku teadmatust tragöödiast, mis tema kodumaa tükkideks kiskus, vt. C. Petacci, Il mio diario, tundmatu kirjastaja, 1946. Vanglas hoidis ta end maailma asjadega kursis, lugedes ajalehte La Gazzetta dello sport (lk. 48). Tema elulugu vt. F. Bandini, Claretta: profilo di Clara Petacci, Milano, 1960. Claretta iseloom tuleb kõige paremini esile teoses C. Petacci, Mussolini segreto: diari 1932–1938, Milano, 2009.
85
R. De Felice, Mussolini l’alleato 1943–1945, lk. 527–528.
86
G. Pini ja D. Susmel, Mussolini, IV kd., lk. 413. 1945. aasta märtsis lükkas Edda tagasi isa viimase katse temaga ära leppida (lk. 471).
87
Käesoleva biograafia kohta vt. B. Mussolini, Opera omnia (toim. E. ja D. Susmel), 44 köidet, Firenze, 1951–1960, Rooma, 1978–1980 [edaspidi BMOO], XXXIV kd., lk. 197–268.
88
E. Amicucci, 1600 giorni di Mussolini (dal Gran Sasso a Dongo), Rooma, 1948, lk. 42.
89
R. Montagna, Mussolini e il processo di Verona, lk. 225–229.
90
G. Pini ja D. Susmel, Mussolini, IV kd., lk. 383, 390.
91
R. Montagna, Mussolini e il processo di Verona, lk. 228.
92
G. Pini ja D. Susmel, Mussolini, IV kd., lk. 391.
93
G. Dolfin, Con Mussolini nella tragedia, lk. 200. Enesehaletsushoos näitas ta Edda vihast kirja fašistlikele ametnikele, võimaldades neil viisil, mis poleks enne 1943. aasta juulit mingil juhul võimalik olnud, teda põlglikult taga rääkida. Vt. R. De Felice, „Dalle „Memorie” di Fulvio Balisti: un dannunziano di fronte alla crisi del 1943 e alla Repubblica Sociale Italiana”, Storia contemporanea, 17, 1986, lk. 490–491.
95
G. Pini ja D. Susmel, Mussolini, IV kd., lk. 390.
96
Kõige räigemat jutustust tolle viimati mainitu kohta loe romaanist, mis kirjeldab kõlbelist rikutust vabastatud Napolis, C. Malaparte, The Skin, London, 1952.
97
Poiste kohta vt. C. Mazzantini, I Balilla andarono a Salò: L’armata degli adolescenti che pagò il conto della Storia, Venezia, 1995; tüdrukute kohta vrd. M. Fraddosio, „The Fallen Hero: the myth of Mussolini and Fascist women in the Italian Social Republic (1943–1945)”, Journal of Contemporary History, 31,1996, lk. 99–124.
98
Vt. näiteks R. Vivarelli, La fine di una stagione, Bologna, 2000.
99
Kahtlemata parim jutustus neist aastatest (ning sellegipoolest olemuselt antifašistlik) on C. Pavone, Una guerra civile: saggio storico sulla moralita nella Resistenza, Torino, 1991.
100
H. Thomas, The Spanish Civil War, New York, 1994, lk. 926–927. Thomase arvates tapsid Franco väed lahingus 110 000 vabariiklast ja aastatel 1936–1939 tagalas veel 75 000.
101
G. Gentile, „Questione morale”, Italia e Civiltà, 8. jaanuar 1944.
102
Näiteid vt. SPDCR 14.
103
A. Soffici, „La verita”, Italia e Civiltà, 8. jaanuar 1944. Vrd. ka toona veel noore Giovanni Spadolini kirjutisi, kellest sai Itaalia vabariigi peaminister ja liberaalse risorgimento väsimatu belletristlik ajaloolane. Ta taunis fašistliku režiimi suutmatust hävitada oma vaenlased
