varbu. Aga pöördugem tagasi Rashleigh’ juurde,” lausus ta elavamal toonil. “Te leiate kindlasti, et ta on kõige meeldivam inimene, keda te oma elus olete kohanud, mister Osbaldistone, vähemalt leiate seda esimese nädala jooksul. Kui ta juhtuks armuma pimedasse neiusse, ei saaks ükski mees olla oma võidus nii kindel kui tema. Kuid silm hajutab lummuse, mis võlub kõrva. – Ja siin me siis olemegi, vana lossi hoovis, mis on niisama metsik ning vanamoeline nagu kes tahes tema elanikest. Pean teile ütlema, et Osbaldistone Hallis ei pöörata erilist tähelepanu tualetile, aga ma pean siiski rõivaid vahetama. Need on nii ebameeldivalt palavad ja lisaks pigistab see kübar mu laupa,” jätkas tütarlaps elavalt, võttis kübara peast ning raputas laiali ronkmustade kiharate külluse, mida ta siis valgete saledate sõrmedega pooleldi naerdes, pooleldi punastades kaunilt näolt ja läbitungivatelt pähkelpruunidelt silmadelt kõrvale lükkas. Kui selles toimingus oligi koketeerimist, siis varjas seda igatahes hästi tema käitumise hooletu ükskõiksus. Ma ei suutnud jätta ütlemata, et “kui otsustada perekonna üle selle põhjal, keda ma enda ees näen, siis minu arvates oleks siin tualeti eest hoolitsemine täiesti ilmaaegne”.