Colomba. Prosper Merimee

ma läheksin pühasse, pühasse paradiisi ja kui ma ei leiaks sealt sind, ma lahkuksin sealt. Serenaad Zicavost. (Autori märkus.)

      8

      Saan aru. (it. k.)

      9

      Sihi valget tutti! (it. k.)

      10

      Gooti stiilis käikudega ehitis Pisas, mille freskod pärinevad XIV – XV sajandist. (Tõlkija.)

      11

      Fresko Campo-Santo’s. (Tõlkija.)

      12

      Filippini, XI rmt. – Vittolo nime vihatakse Korsikal ikka veel. Tänapäeval on see reeturi sünonüüm. (Autori märkus.) Anton Pietro Filippini (1529 – ca 1600) – Korsika ajaloolane, “La Historia di Corsica” autor. (Tõlkija.)

      13

      Kui inimene on surnud, eriti aga kui ta on mõrvatud, asetatakse ta lauale, ja perekonna naised, nende puudumisel sõbrad või võhivõõrad, kel annet, improviseerivad arvuka kuulajaskonna ees värsivormis itkusid kohalikus murdes. Neid naisi nimetatakse voceratrici või, korsika häälduse järgi, buceratrici. Itku kutsutakse vocero, bucero, buceratu (idakaldal) või ballata (läänekaldal). Sõna vocero, nii nagu ka selle tuletised vocerar, voceratrice, tulenevad ladina sõnast vociferare. Mõnikord improviseerivad mitmed naised kordamööda ja sageli on just surnu naine või tütar see, kes viimse itku esitab. (Autori märkus.)

      14

      Rimbeccare tähendab itaalia keeles tagasi saatma või heitma, vastulööki andma. Korsika murdes tähendab see solvava etteheite avalikku esitamist. Rimbecco esitatakse mõrvatu pojale märgiks, et isa eest pole veel kätte makstud. See on meeldetuletus, et solvangut pole veel verega maha pestud. Genua seadus karistas rimbecco autorit karmilt. (Autori märkus.)

      15

      Rahvuslik väljend, mis tähendab schioppetto, stiletto, strada – püss, pistoda, põgenemine. (Autori märkus.)

      16

      Kangelane Schilleri draamast “Fiesco vandenõu Genuas”. (Tõlkija.)

      17

      Tegelane Molière’i “Naeruväärsetest eputistest”. (Tõlkija.)

      18

      Otsekohe asja juurde, (lad. k.)

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAIBAQIBAQICAgICAgICAwUDAwMDAwYEBAMFBwYHBwcGBwcICQsJCAgKCAcHCg0KCgsMDAwMBwkODw0MDgsMDAz/2wBDAQICAgMDAwYDAwYMCAcIDAwMD

1

Võid olla rahulik, su hinges veretasu kord oskab ise kätte maksta (korsika dialektis).

2

Mitte millegi üle imestada (lad. k.).

3

Mõeldud on Raffaeli maali Vatikanis. (Tõlkija.)

4

Peategelane Molière’i “Kodanlasest aadlimehes”. (Tõlkija.)

5

Kättemaks, mis saab osaks solvaja lähemale või kaugemale sugulasele. (Autori märkus.)

6

Marseille’ peatänav. (Tõlkija.)

7

Kui ma läheksin pühasse, pühasse paradiisi ja kui ma ei leiaks sealt sind, ma lahkuksin sealt. Serenaad Zicavost. (Autori märkus.)

8

Saan aru. (it. k.)

9

Sihi valget tutti! (it. k.)

10

Gooti stiilis käikudega ehitis Pisas, mille freskod pärinevad XIV – XV sajandist. (Tõlkija.)

11

Fresko Campo-Santo’s. (Tõlkija.)

12

Filippini, XI rmt. – Vittolo nime vihatakse Korsikal ikka veel. Tänapäeval on see reeturi sünonüüm. (Autori märkus.) Anton Pietro Filippini (1529 – ca 1600) – Korsika ajaloolane, “La Historia di Corsica” autor. (Tõlkija.)

13

Kui inimene on surnud, eriti aga kui ta on mõrvatud, asetatakse ta lauale, ja perekonna naised, nende puudumisel sõbrad või võhivõõrad, kel annet, improviseerivad arvuka kuulajaskonna ees värsivormis itkusid kohalikus murdes. Neid naisi nimetatakse voceratrici või, korsika häälduse järgi, buceratrici. Itku kutsutakse vocero, bucero, buceratu (idakaldal) või ballata (läänekaldal). Sõna vocero, nii nagu ka selle tuletised vocerar, voceratrice, tulenevad ladina sõnast vociferare. Mõnikord improviseerivad mitmed naised kordamööda ja sageli on just surnu naine või tütar see, kes viimse itku esitab. (Autori märkus.)

14

Rimbeccare tähendab itaalia keeles tagasi saatma või heitma, vastulööki andma. Korsika murdes tähendab see solvava etteheite avalikku esitamist. Rimbecco esitatakse mõrvatu pojale märgiks, et isa eest pole veel kätte makstud. See on meeldetuletus, et solvangut pole veel verega maha pestud. Genua seadus karistas rimbecco autorit karmilt. (Autori märkus.)

15

Rahvuslik väljend, mis tähendab schioppetto, stiletto, strada – püss, pistoda, põgenemine. (Autori märkus.)

16

Kangelane Schilleri draamast “Fiesco vandenõu Genuas”. (Tõlkija.)

17

Tegelane Molière’i “Naeruväärsetest eputistest”. (Tõlkija.)

18

Otsekohe asja juurde, (lad. k.)