Südame rütmihäirete kiirete vormide lõpetuseks vaatame üht kõige eluohtlikumat ja räigemat vormi – vatsakeste äkksööstu ehk vatsakeste tahhükardiat. Kui seniste rütmihäirete põhjused peitusid südames kodade tasemel (kodade äkksööst võib kesta tunde), siis nüüd siirdume vatsakestesse. Vatsakeste äkkhoog pikalt kesta ei saa. Ta kas õnnestub kiiresti katkestada või ei õnnestu ja järgneb vatsakeste fibrillatsioon ja südame seiskumine. See on olukord, kus aega tegutseda praktiliselt pole. Kuvaril näeb pilti, kus süda lükib üksteise kõrvale monotoonseid meeleheitepoognaid.
Kiire ja aeglase südametöö vahepealne variant on teadagi normaalne südametöö. Tavatingimustes tegelikult nii ongi. Kuid südamel on olemas ka ebanormaalne variant. See on siis, kui süda sõna otseses mõttes segast peksma hakkab. Olukorda, kus inimene mitte peast, vaid südamest segi läheb, nimetatakse südame deliiriumiks. Sellisel juhul ei tule ühtegi lööki ühesuguste vahemaade tagant nagu regulaarse siinusrütmi puhul, vaid kõik löögid on eri ajal. Rütmi, kus ükski löök pole oma õigel kohal, nimetatakse absoluutseks arütmiaks, sest sellest suuremat rütmi häirumist pole lihtsalt võimalik tekitada. Niisiis segaduse kõrgeim aste. Nimetus ”südame deliirium” on haiguse ajalooline nimetus ja praegu seda ei kasutata. Nüüd öeldakse viisakalt: kodade virvendusarütmia.
Jaapanis riigivisiidil viibival George Bush vanemal juhtus järgmine intsident. Tegevuspaigaks jupiteride valguses pidusaal, toimub ametlik lõunasöök. Papa Bush seisab laua taga, pokaal käes, ja ütleb toosti, kui järsku kangestub ja hakkab aeglaselt laua alla vajuma. Hetkeline segadus, operaatoril on sündmuste kaadrishoidmisega raskusi…
Intsidendi põhjustas presidendil äkki tekkinud südame arütmiahoog. Ületalitluslik kilpnääre oli kohatul hetkel vingerpussi visanud ja südamerütmi segi paisanud. Üleminek siinusrütmilt delirioossele rütmile tekitas hetkelise lünga aju verevarustusse ja mõned hetked oli maailma mõjukaim riik ilma peata.
Regulaarset siinusrütmi võib ka korraks nimetada. Korrast kaoseni on sama väike vahemaa nagu geeniusest hulluni. Õhkõrn membraanike mingite rakkude vahel, millisekund teatud protsessi käigus, mikrosammuke veel kuskil. Kui sellel ajaviivul siinussõlm-rütmijuht oma ülakorruse kambris toidust, veest või hapnikust ilma jäetakse või tekivad varustamises tõrked, on töövõime läinud, haigus käes ja koduarestis virelemine tõsiasi. Et süda seisma ei jääks, tõusevad tuhanded ja tuhanded muud südamekoja rakud peremehe lähinaabrusest ja aktiveeruvad nagu üks mees elektriimpulssi tootma ja lõkkele puhuma, ainult et kõik korraga ja läbisegi ja tulemuseks on ümmargune null – siinussõlme ühe ja kvaliteetse impulsi asemel tekib kodades 300–700 värinat, kuid kõik nad on alamõõdulised, töövõimetud, väärakad. Sellise olukorra tegelik nimi on kaos. Mis on tulemus? Südamekojad praktiliselt seisavad. Kodade kokkutõmmet ei toimu. Päriselt nad ju ei seisa, virvendus ja võbelemine joonistavad EKG-lindile kodade tööd tähistava P-saki asemel virvendava merepinna. Vaadake merd. Meri ei seisa ju kunagi paigal. On kas kindlate parameetritega mõõdetav konkreetne lainetus (P-sakk) või võbelev-virvendav veteväli (P-sakk puudub). Koda seisab, aga vatsake peab töötama. Mis kokkuleppel, kes seda korraldab? Korraldab atrioventrikulaarsõlm, varasemast juba hästi tuntud sorteerimisjaam. Kodadest pakutavast sogasest voolust sorteeritakse sadakond kobedamat impulssi välja ja lastakse need läbi vatsakesteni. Aga väljavalitud on kõik isemoodi tegelased, igaüks omaette ja karakteriga, sest nende najal nüüd süda töötabki. Nii nad kulgevad igaüks ise vahemaa tagant nagu partisanid kaootilises rivistuses. 50–100 korda minutis sellepärast, et see sagedus tagab inimesele inimväärilise eksisteerimise. Kardiogrammil on kõik R-sakid isesuguste vahemaade tagant ja kui ka P-sakk puudub, siis ongi diagnoos käes. Kus midagi puudu on, tundub lihtsama variandina vastupidisele, kus on midagi üle. Kodade virvendusarütmia äratundmiseks pole vaja tingimata kardioloog olla.
Korrast kaosesse üleminek on südameelektrikute teema, südame keerisvoolud on kardioloogia kõige keerulisem peatükk, kus tuleb insenerimõistus appi võtta.
Niisiis sukeldume veelgi sügavamale vooluahelat moodustavate rakkudeni kaost otsima. Mikrotasandil toimuva nähtuse nimetus on re-entry (korduvalt sisenev ringikujuline impulss, mis käivitab enamiku inimese kiiretest rütmikorratustest). Selgituseks stseen elust enesest.
Ma pole oma kaasale piisavalt hea, on Meest viimastel päevadel vaevanud kahtluseuss. Miks ta muidu üleeile sõbrannaga kohvikus istus ja tervelt kaks ööpäeva oma asutuse suvepäevadel veetis, ise sellega väga rahul. Ja üleüldse… Mees on ilmselgelt armukade. Psühholoogid täpsustavad: Mees on madala enesehinnangu küüsi langenud. Madal enesehinnang on armukadeduse vallandav tegur. Impulss tahaks oma harjumuspärast teed edasi kulgeda, aga tõkkepuu on ette langenud. Ettepoole suunatud (anterograadne) tee kanalis B on blokeeritud madala enesehinnangu nimelise nähtuse poolt.
Normaalse või kõrge enesehinnangu korral antakse impulsile südame vooluringis otsekohe roheline tuli, madala enesehinnangu korral aga punane – stopp, seisa! Mida impulsil edasi teha? Mis muud kui anda tagasikäik ja siseneda naaberkanalisse nimega A. Aga sealne teekond on kõike muud kui normaalne kulgemine. Kiirus langeb. Sinka-vonka, tiira-taara – see on ju ikkagi tagavaravariant, hädaolukord, alternatiiv.
Aga Mees ei jäta. Ta hakkab edasi kaevama. Ta muutub erakordselt tähelepanelikuks ja tundlikuks. Hakkab kooselu nüansse silme eest läbi laskma. Ja muidugi leiab. Leiab kinnitust oma kahtlustele ja teeb järelduse, et naisel on kindlasti keegi teine. Süüdistused, etteheited, ja enesehinnang langeb veelgi.
Mees kaevub üha sügavamale. Leiab aina uusi märke, mis kinnitavad kahtlusi (impulsi korduv tagurpidi ehk retrograadne sisenemine kanalist A kanalisse B). Pole enam muid variante, naine on kindlasti leidnud uue mehe. Nii põhjustab see kombinatsioon – impulsi edasisuunaline blokaad pluss aeglustunud juhtivus alternatiivsuunal – südamelihase kahjustatud piirkonnas suurenenud erutuse, lausa erutuskolde. Selle asemel, et normaalselt edasi liikuda ja impulss südamelihasrakule üle anda, hakkab ta hoopis ringikujuliselt tiirutama, sisenedes üha uuesti ja uuesti kanalisse B, ja nii sadu (tuhandeid) kordi.
Kakssada südamelööki minutis pole re-entry tüüpi tahhükardia korral mingi probleem. Süda täristab nagu automaat. Kuidas sellist tormamist pidurdada? Otse loomulikult tuleb likvideerida takistus kanalis B. Mees, tõsta oma enesehinnangut, tee oma edasiviiv tee lahti! Mine otse, astu julgelt, väldi pealesunnitud, kõrvalisi (aeglasi) teelõike, ja sa ei satu iial elu keerisvoolu. Usu endasse, ole enesekindel! Su naine on sulle endiselt truu.
On olemas veel micro-re-entry variant: hulganisti kaootiliselt paiknevaid keerisekoldeid ulgumerel ehk David Beckham Tallinnas.
Koos Inglismaa vutikoondisega tulid Tallinna ka vutifännidele spetsialiseerunud inglise politseinikud (vutipolitseinikud). Nad tulid Eesti kolleegidele appi Eesti-Inglismaa jalgpallimatši turvama. Neile on see töö igapäevane asi, nüüd aitavad ka meil seda üles ehitada. Lilleküla staadion saab täna täislaksu. Beckham ja kompanii on kohal, täna oleme raudselt maailmakaardil. Pealtvaatajaid saab olema rohkem kui kunagi varem. Kuidas kõik välja kukub, kas saame hakkama? Inglise fännid istuvad omaette sektoris, teisiti pole võimalik. Aga küsimus on nendes eksemplarides, kel pole piletit ja kes hangivad selle kuskil pubis, tänaval või kus iganes hangeldajate käest. Nemad istuvad ju siis meie omade keskel. Segamini meie fännidega – üksikult, paarikaupa, võib-olla isegi suurema pundiga, oleneb, kuidas neil õnnestus pileteid hankida. Homogeense massi sees istuvad üksikud mikroskoopilised saarekesed, mis on ümbritseva suhtes vastandmärgiga. Seega potentsiaalsed erutuskolded. Kui nendes mikrosõlmekestes luuakse tingimused erutuse korduvaks taassisenemise mehhanismiks (microre-entry), vallandub ohtlik jada üksteisele järgnevaid kiireid lööke. Löögid sooritatakse nagu ikka lihaste poolt: tavaliselt südamelihase, aga on võimalik ka vöötlihaste käikuminek (rusikad). Micro-reentry tekkimise tingimused tuleb eos maha suruda. Selleks istuvad tribüünidel hajutatult erariides politseinikud, kes hoiavad silma peal erutusohtlikel sõlmekestel. Erinevad potentsiaalid katsutakse optimaalses vahemikus hoida (tehakse kindlaks juhtoinad, fikseeritakse ja