Võib-olla ma hakkan kirjutama ajakirjadele, lihtsalt selleks, et näha teistsuguseid artikleid kui need, millest ma enne rääkisin. „Pühkides meesinepit oma huultelt, rääkis ta mulle oma kolmandast abikaasast ja kristallide ravivast toimest.” Aga tegelikult oleksin ma väga halb reporter, sest ma ei suuda end näha istumas mõne poliitiku või filmitähe vastas laua taga ja talle küsimusi esitamas. Ma küsiksin neilt vaid autogrammi oma ema jaoks või midagi sellist. Mind ilmselt vallandataks selle eest. Nii et võib-olla peaksin kirjutama hoopis ajalehtedele, et saaksin küsimusi esitada tavalistele inimestele, aga mu õde ütleb, et ajalehed valetavad kogu aeg. Ma ei tea, kas see on tõsi, aga eks ma näen, kui suureks kasvan.
Ma hakkasin tegema kaastööd alternatiivsele ajakirjale Punk Rocky. See on isepaljundatud ajakiri punkrokist ja „Rocky Horror Picture Show’st”. Ma ei kirjuta sinna artikleid, olen niisama abiks.
Mary Elizabeth korraldab seda, nagu ka kohalikke „Rocky Horror Picture Show” näitamisi. Mary Elizabeth on väga huvitav inimene, sest tal on tätoveering, mis sümboliseerib budismi ja nabarõngas ja ta kannab oma juukseid nii, nagu tahaks ta kedagi ärritada, aga kui ta millegi eest vastutab, käitub ta nagu mu isa peale „pikka väsitavat tööpäeva”. Ta õpib kaheteistkümnendas klassis ja ta ütles, et mu õde on meesteõrritaja ja snoob. Ja ma ütlesin talle, et ta ei ütleks enam kunagi midagi sellist mu õe kohta.
Kõikidest asjadest, mida ma sel aastal teinud olen, meeldib mulle vist kõige rohkem „Rocky Horror Picture Show”. Patrick ja Sam viisid mu volbriööl seda kinno vaatama. See on tõeliselt äge, sest kõik kohaletulnud riietuvad selle filmi tegelasteks ja neil on see film peas ja nad mängivad ekraani ees kaasa. Ja nad hüüavad repliike. Küllap sa tead seda juba, aga ma igaks juhuks ikka räägin sulle.
Patrick mängib „Frank ’n Furterit”. Sam on „Janet”. Väga raske on filmi jälgida, sest Sam liigub Janetit mängides aluspesu väel ringi. Ma väga püüan temast niimoodi mitte mõelda, aga see muutub üha raskemaks.
Kui aus olla, siis ma armastan Sami. See pole mingi selline armastus nagu filmis. Ma lihtsalt vaatan teda vahel ja mõtlen, et ta on kõige ilusam ja parem inimene kogu maailmas. Ta on ka väga tark ja temaga saab alati nalja. Ma kirjutasin talle luuletuse pärast seda, kui nägin teda „Rocky Horror Picture Show’l”, aga ma ei näidanud seda talle, sest mul oli piinlik. Ma kirjutaksin selle sulle siia lugemiseks, aga see oleks Sami suhtes ebaviisakas.
Asi on selles, et Sam käib praegu ühe poisiga, kelle nimi on Craig.
Craig on vanem kui mu vend. Ma arvan, ta võib olla isegi kakskümmend üks, sest ta joob punast veini. Craig mängib sõus „Rockyt”. Patricku meelest on Craig „terav ja šikk”. Ma ei tea, kust Patrick oma väljendid võtab.
Aga minu arvates on tal õigus, Craig ongi terav ja šikk. Ta on ka väga loov isiksus. Ta teenib Kunstiakadeemias õppimiseks raha JCPenney kataloogidele ja muule seesugusele meesmodellina töötades. Ta on ka fotograaf ja ma olen mõnda tema fotot näinud, need on väga head. Üks foto Samist on väga ilus. Seda on võimatu kirjeldada, kui ilus see on, aga ma püüan.
Kui sa kuulad laulu „Asleep” ja mõtled neile päevadele, kui ilm on ilus ja sa tahad kõike meelde jätta ja mõtled kõige ilusamatele silmadele, mida oled oma elus näinud ja nutad ja keegi kallistab sind, siis mõistad, milline foto see on.
Ma tahan, et Samile ei meeldiks Craig enam.
Küllap sa arvad, et ma olen armukade. Ma ei ole. Ausalt. Lihtsalt Craig ei kuula tegelikult, kui Sam räägib. Ma ei mõtle sellega, et ta on paha poiss, sest ta ei ole. Aga ta on kogu aeg kuidagi hajevil.
Näiteks, kui ta teeks Samist foto ja see foto tuleks ilus. Tema mõtleks, et see foto on sellepärast nii ilus, et tema nii hästi pildistas. Kui mina selle foto teeksin, siis teaksin, et see on ilus vaid Sami pärast.
Mulle lihtsalt ei meeldi, kui poiss mõtleb, et oluline on, millisena sa tüdrukut näed, mitte see, milline ta tegelikult on. Ja mulle ei meeldi, kui kõige ausam viis, kuidas poiss võib tüdrukut vaadata, on läbi kaamera. Mul on väga raske vaadata, kuidas Sam ennast palju paremini tunneb lihtsalt sellepärast, et üks vanem poiss teda nõnda näeb.
Rääkisin sellest oma õele ja ta ütles, et Samil on madal enesehinnang. Õde ütles veel, et Samil oli üheteistküm- nendas klassis teatud reputatsioon. Kui mu õde uskuda, siis olevat ta „imemiskuninganna” olnud. Ma loodan, et sa tead, mida see tähendab, sest ma tõesti ei suuda mõelda Samile ja seda sulle lahti seletada.
Ma olen Sami väga armunud ja see teeb väga haiget.
Küsisin oma õelt tema ja ta poisi kohta. Ta ei rääkinud enne, kui olin lubanud, et ma ei räägi sellest kellelegi, isegi Billile mitte. Ja ma lubasin. Ta ütles, et sellest ajast peale, kui isa keelas neil kohtuda, on nad salaja kokku saanud. Ta ütles, et ta mõtleb poisile kogu aeg, kui teda lähedal pole. Ta ütles, et kui nad lõpetavad keskkooli ja poiss lõpetab oma juuraõpingud, siis nad abielluvad.
Ta ütles, et ma ei pea muretsema, poiss pole teda enam kordagi löönud. Ja ta ütles, et ma ei muretseks, sest ta ei löö teda enam kunagi. Ehkki ta rääkis palju, ei öelnud ta tegelikult rohkem midagi.
Oli hea õega tol õhtul rääkida, sest enamasti ta ei räägi minuga. Ma olin üllatunud, et ta mulle kõigest sellest rääkis, aga küllap see oli sellepärast, et ta peab seda kõike saladuses hoidma ega saa sellest kellegagi rääkida. Ja ma arvan, et ta tahtis väga sellest kellegagi rääkida.
Ja ikka ma muretsen tema pärast. Ta on ju ikkagi mu õde.
12. november 1991
Kallis sõber!
Ma armastan Twinkies’eid ja ma ütlen seda sellepärast, et me kõik peame mõtlema nendele asjadele, mille pärast me elame. Hr. Z. rääkis meile loodusteaduse tunnis ühest eksperimendist, kus puuri ühte otsa pandi hiir või rott. Puuri teise otsa pandi pisut toitu. Ja see hiir või rott läks puuri teise otsa toidu juurde ja sõi selle ära. Siis pandi see rott või hiir tagasi puuri ühte otsa ja seekord laeti vahemaa roti või hiire ja toidu vahel elektrilaenguga. Eksperimenti korrati mitu korda ja see rott või hiir lakkas teatud elektritugevuse juures toidu juurde minemast. Siis korrati eksperimenti, aga toit asendati millegagi, mis põhjustas rotile või hiirele väga tugevat naudingut. Ma ei tea, mis see täpselt oli, mis loomale nii tugevat naudingut põhjustas, aga küllap see oli midagi mõnusat. Igatahes avastasid teadlased, et naudingu saamise nimel talub rott või hiir ka väga tugevat elektrilööki. Isegi tugevamat kui toidu nimel.
Ma ei tea, mis on selle tähendus, aga minu arvates on see äärmiselt huvitav.
15. november 1991
Kallis sõber!
Ilm on läinud külmaks ja jäiseks. Ilusad sügisilmad on läbi. Hea uudis on see, et varsti algab koolivaheaeg, mida ma seekord eriti ootan, sest mu vend tuleb siis koju. Võibolla isegi juba tänupühadeks! Vähemalt oma ema pärast ma loodan seda.
Mu vend pole juba paar nädalat koju helistanud ja ema muudkui räägib tema hinnetest, tema magamisharjumustest ja toidust, mida ta sööb ja mu isa muudkui kordab:
„Ta ei vigasta ennast.”
Mulle isiklikult meeldib mõtelda, et minu venna jaoks on ülikool selline kogemus nagu filmis. Ma ei mõtle mingit rebastepeo-tüüpi filmi. Ma mõtlen pigem sellist filmi, kus poiss kohtab tarka tüdrukut, kes kannab erinevaid pullovere ja joob kakaod. Nad räägivad raamatutest ja tõsistest asjadest ja suudlevad vihma käes. Midagi sellist oleks talle väga vaja, eriti, kui see tüdruk oleks ebatavaliselt ilus. Sellised tüdrukud on kõige paremad, minu meelest. „Supermodellid” tunduvad mulle imelikud. Ma ei tea, miks.
Minu vend aga riputab oma seintele „supermodellide” ja autode ja õlle plakateid ja muud seesugust. Kui lisada veel määrdunud põrand, siis saab ta ühikatoast hea ettekujutuse. Mu vend on