Pilgu puudutus. Heljo Mänd

ja said sündmuseks, mida Raat ei osanud oodata. Ja kohe järgnes uus üllatus. Kirsika lubas Raadule kinkida ka mõtteid, mis olid nende luuletuste sünniajendiks.

      Raat võttis veidi erutunult nahkkaanelise raamatu pihku ja luges:

Päeva sünd

      Öö laguneb aeglaselt hommikuks.

      Tuba on täis valguse-varju mustreid

      nagu kaleidoskoop.

      Olen nii tundmatuseni ärkvel,

      et tahaks sirutada oma hingi

      nagu sildu…

      Vähehaaval vormib päev välja

      mu keha kinnise anuma

      ning saadab lainetesse.

      Kas sa mäletad, kuidas mulle meeldis lapsepõlves valguse saabumise ajal olla voodis ärkvel? küsis Kirsika. Mulle meeldis vaadata mitte tuba, vaid õhku, kus asjade piirjooned olid ähmased ja moodustasid värvilisi mustreid. Mind võlus hämaruse energia. Valguse sündimise aeg.

      Hiljem, kui ma juba suur olin, mõistsin, et täiskasvanud ei kannata valgust välja, nad ei suuda valgusega kokku kõlada. Sa sirutad küll ennast kõiksusesse, aga hing kaob ära nagu nähtamatu mõõde ja sa leiad ennast jälle asises päevas, kus igal asjal on oma kindel kuju. Päev on justkui neljakandiline…

      Neljakandiline? Kust oli Raat seda sõna alles kuulnud? Kas mitte Ole suust, kui ta ütles: vanaema, ma ei taha mitte saia, vaid neljakandilist saia.

      Päev on justkui neljakandiline, jätkas Kirsika, jäik oma vormidega. Ent päeva hakul annab vaimne kogemus päevale impulsi ja sa kannad selle vaimsuse ärkveloleku poole, mis oli minus juba lapsena olemas.

      Raat kuulatas. Nii ei olnud Kirsika veel kunagi temaga rääkinud – ja Raadule meenusid ammused hommikud, millal Kirsika ta kõrval ärkas, vaatamas vaikusesse. Siis kuulas ta jälle edasi, mida Kirsika rääkis ega raatsinud kuulmetest kaotada sõnagi. Kirsika harutas otsekui Raadu enese mõtteid, mis olid aja jooksul sõlme läinud ja Raat oli need sõlmed unustanud. Või polnud tal püsivust neid sõlmi lahti pusida. Rääkis Raadu juttu oma sõnadega. Ei, need olid ikkagi Kirsika mõtted, Raat ei oleks osanud oma suguvõsast niimoodi rääkida kui Kirsika, kes tegi talle praegu selgeks tema esiemade olemuse, nende arengukäigu. Kirsika rääkis oma vaikse häälega, aga kindlalt, nagu oleks ta eneses seda mõtet kümme korda läbi mõelnud – või oligi? –, justkui oleks lugenud Raadule raamatust ette. Jah, kõik meie suguvõsa naised on alateadlikult püüelnud valguse poole, rääkis ta. Esiemad küll vähem nagu Sompa-muta, kes leppis ühiskonna poolt seatud raamidega ja kelle armastus ei olnud veel nähtav, kuigi see oli temas olemas. Sompa-muta elas talupoja põlvkonnas, kus töö ja armastus kuulusid kokku. Sinu ema aga hakkas armastust märkama kui iseseisvat hingejõudu. Tema hakkas kasvatama hingearmastust. Tema jaoks sai tähtsaks tunnete tundmine. Mäletad, sa oled mulle rääkinud, kuidas talle meeldis triikida pitse ja satse öösel, kui pere magas ja majas oli vaikus? Kui Sompa-muta hoolitses laste eest, siis sinu ema hakkas lapsi hellitama.

      Raadul oli imelik kuulda Kirsika suu läbi oma emast. Kirsika, kes polnud vanaema peaaegu näinudki – Raadu ema oli tõvevoodisse jäänud, kui Kirsika hakkas kaheseks saama –, samuti oli vanavanaema maailm talle tundmatu ja ometi liikus ta seal sujuvalt ringi, nagu oleks elanud kogu aeg nendega koos. Veel rohkem koos kui Raat ise. Kas tõesti oli Raat jõudnud – millal? – oma ema ja vanaema maailmast nii palju talle jutustada, et see oli sulanud Kirsika mõttevoolu ja nüüd voolas korrastatult Raadusse tagasi ja mitte ainult korrastatult, vaid ta oli lisandanud sinna ka oma armastuse.

      Raat mõtles, kust võttis Kirsika küll säärase jõu näha kõike läbi armastuse? Ja äkki nägi ka Raat midagi, mida ta oli juba unustanud, nägi oma silmade ees ema ja vanaema pesukappe, pilgeni täis hoole ja armastusega triigitud ning laotud pesuvirnu. Nüüd lisandusid sinna veel Kirsika omad, sama tikksirged ja puhtad, võib-olla veelgi puhtamad, sest Kirsikal oli pesumasin abiks. Ja siis nägi Raat veel üht riiulit, üht salariiulit, kust Kirsika võttis valge laudlina ja laotas selle Raadu ette lahti, aga linale ei ilmunud tassid ega kohvikann, vaid Kirsika mõtted. Või olid tassid ja kohvikann siiski laual ja Kirsika valas sinna oma mõtteid, mis ergutasid Raatu nagu kohv ergutab? Kirsika jutt voolas ja voolas ja Raat kuulas ja vaatas Kirsikat, kes oli kuulunud kunagi nii kindlalt ta külge, et lahtirebimine näis olevat võimatu ja ometi oli see juhtunud. Ent praegu sai olevik kiirrongiks, mis tuhises tema poole ja jättis mineviku endast kaugele, vähemalt valu, mis minevik oli Raadule tekitanud.

      Raat vaatas nüüd minevikku Kirsika silmadega ja sai tütrelt teada, et Raadu jaoks oli tema ema Magdaleena maailm liiga asine. Rutiinne, nagu ütles Kirsika, ja ütles sedagi, et Raadul oli seal kitsas olnud.

      Kui sa tahtsid enesega rahule jääda, pidid sa ema poolt aktsepteeritud ühiskonna raamidest läbi murdma ja sisenema omaenese mõttemaailma, seletas Kirsika. Sa hakkasid ennast raamatute abil teostama. Ja sinu lapsed murdsid omakorda sinu maailmast läbi, sest iga põlvkond liigub edasi. Andra jätkas sinu poolt alustatud eneseteostusega ning lisaks sellele lõhkus veel ühiskonna poolt ettekirjutatud abielumudeli. Ja minu enda vaimne arenemine on samuti raamide lõhkumine. „Päeva sünd“ kajastabki seda raamide ahistamist, kui peab elama märkide süsteemis, mitte aga nii nagu ma elan hommikutundidel.