Armastuse vang. Barbara Cartland

käigus elamistingimused tunduvalt paranesid.

      Ta oli lasknud ühendada mitu väiksemat tuba kaheks suureks magamistoaks, mis olid mõeldud talle endale ja tema naisele. Tubade vahel asus buduaar. Ta lasi alumisele korrusele ehitada avara söögisaali, mille aknad avanesid, nagu magamistubadelgi, maja taga laiuva aia poole.

      Kuna aknad asusid lõuna pool, paistis tubadesse päike.

      Sorilda magamistuba asus vastupidiselt maja eesmises osas ja oli akendega pargi poole.

      Kuna tuba oli põhja poole, ei tunginud läbi kahe kitsa akna tuppa peaaegu mingisugust päikesevalgust. Sorilda oli tihti mõtelnud, et ta peaks paluma luba vahetada oma magamistuba mõne teise toa vastu, isegi kui see oleks tähendanud teisele korrusele kolimist.

      Kuni hertsoginna saabumiseni püsis lossis kõik muutumatuna. Kõik pidi olema nii, nagu alati oli olnud.

      Seepärast magas Sorilda jätkuvalt toas, mis talle pärast vanemate surma lossi saabudes anti. Kui ta nüüd paluks mingisuguseid muudatusi, kasutaks hertsoginna võimalust ja paneks ta teenijate majapoolele elama.

      Tuba lossi selles osas oleks veel hullem, sest seal oli veelgi külmem kui neiu praeguses toas. Seal oli talvekuudel ilma igasuguse liialduseta jääkülm.

      Hetkel tundis Sorilda aga kergendustunnet, sest täna oli piisavalt soe, et aknad lahti jätta. Ja akna all väikesel laual ootas Sorildat raamat, mille kallale asumist ta kärsitusega ootas.