Kiirabiarstidena töötasime kolm aastat, kuni 1981. aastani, aga aktiivset tööd haiglas alustasime entusiasmist juba 1980, sest palgalist kohta kohe polnud. Minu mälu järgi ei vormistatudki meid Tallinna Kiirabihaiglas alguses tööle anestesioloogidena, vaid hoopis neuroloogidena – neil oli hetkel veel täitmata kohti.
Dr Tamara Raudsik 1958. aastal
Vanaema Vilhelmine Marnevski, Kaarel ja mina
4. kursuse üliõpilasena alustasin 1975. aastal tööd Tartu Kliinilise Haigla veresoontekirurgia osakonnas medõena
1980. aasta aprillis koos legendaarse kiirabijuhi Rein Nõukasega Tallinna Kiirabihaigla kiirabijaamas
1982. Anestesioloogid Marje Mikk ja Riina Raudsik
1982. Südameoperatsioonilt saabunud patsiendi juures valves
1981. Tiia Kelder
Karin Kond õdede kutsekvalifikatsiooni võistlustel
Esimene rida vasakult: Oivo Rein, Anton Kivik, Karin Kond, Ülle ja Ats Planken
teine rida: Marje Mikk, Sirje Palm, Juta Kägo
kolmas rida: Koit Kägo, Niina Koivonen, Irina Urmaker ja Nadežda Zimina (Doronina)
Oivo Rein, Marje Mikk, Ülle Planken, Sirje Palm, Koit Kägo
Dr Jüri Gross ning õed Kristiina Kurvits ja Elvi Matt
Anestesioloog dr Jüri Samarütel koos kolleegidega Tartu Kliinilises Haiglas 1977. aastal
Dr Toomas Sulling
1984. aastal intensiivravi osakonnas
Operatsioonil: vasakul ees Margus Alver, taga Ants Paapstel, paremal Tiit Meren ja operatsiooniõed
Enamik meie arste, kirurge ja anestesiolooge olid Tartu ülikooli nimekirjas teadlastena ja seetõttu lausa kohustatud näitama teaduslikku produktsiooni. Materjali teaduslikuks tööks vedeles ümberringi lademes, kuid inimestel, kes töötasid iga päev praktilise arstina, oli raske siduda oma elu teadusliku tööga. Kahjuks soosis sellist pinget valitsev riigikord, arstidele polnud haiglas piisavalt ametikohti ja tuli kombineerida, et üldse tööd teha.
Selline suur koormus hävitas palju andekaid arste. Kaheksast arstist, kes alustasid, on tänaseks kuus surnud ja nad kõik surid parimas tööeas, noorena. Võib tõesti öelda, et nad andsid endast kõik, et nii praktikute kui teoreetikutena edendada koronaarkirurgiat ja kardioloogia invasiivset suunda.
Kui 1980. aastal algasid Tallinna Kiirabihaiglas südame-veresoonte ja suurte veresoonte operatsioonid, jagunes kardioreanimatsiooni osakond kaheks pooleks: ühel pool südameoperatsioonijärgsed patsiendid, keda valvasid anestesioloogid, ja teisel pool ägedad kardioloogilised haiged, kes toodi sinna Tallinnast ja Tallinna ümbrusest, ja kus valvasid meie kardioloogid. Anestesioloogide ja kardioloogide koostöö oli sujuv ja meeldiv, sellest oli kasu mõlemale poolele. Kardioloogid õppisid anestesioloogide kõrvalt viima haige vajaduse korral juhitavale hingamisele, rajama veenitee tsentraalse veeni kaudu (siis kasutati seda moodust), kateteriseerima põit, punkteerima arterit, mõõtma tsentraalset venoosset rõhku, selgeks saadi elustamise võtted, kopsu aktiivse drenaaži ülesseadmine ja palju muud.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.