Baltimore´ide raamat. Joel Dicker. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Joel Dicker
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Контркультура
Год издания: 0
isbn: 9789949855674
Скачать книгу
Ta astus üles ka American Airlines Arenal Miamis, millega oli kursis terve supermarket, sest Sycomorus, kellel oli õnnestunud kontserdile pilet hankida, oli järelejäänud päevade loendamiseks puhkeruumi kalendri üles riputanud ja nimetanud kontserdipäeva Alexandra päevaks.

      Mõned päevad enne kontserti, kui nautisime Coconut Grove’i maja terrassil mahedat õhtuhakku, küsis onu Saul minult:

      „Marcus, äkki sa saaksid korraldada Sycomoruse ja Alexandra kohtumise?“

      „Võimatu.“

      „Te olete endiselt riius?“

      „Me ei ole enam aastaid suhelnud. Isegi kui seda tahaksin, ei teaks ma, kuidas temaga ühendust saada.“

      „Ma pean sulle näitama, mis ma koristades leidsin,“ ütles onu Saul toolilt tõustes.

      Ta kadus korraks ja naasis siis, käes foto. „See oli ühe Hilleli raamatu vahel,“ selgitas ta. See oli too kuulus foto Woodyst, Hillelist, Alexandrast ja minust teismelistena Oak Parkis.

      „Mis Alexandra ja sinu vahel juhtus?“ uuris onu Saul.

      „Las jääda,“ vastasin mina.

      „Markie, sa tead, kui hea meel mul on, et sa siin käid. Aga vahel olen ma mures. Sa peaksid rohkem väljas käima, lõbutsema. Sul võiks pruut olla.“

      „Ära muretse, onu Saul!“

      Ulatasin foto talle tagasi.

      „Ei, jäta endale,“ ütles ta. „Taga on kiri ka.“

      Pöörasin pildi ringi ja tundsin tema käekirja ära. Ta oli sinna kirjutanud:

MA ARMASTAN TEID, GOLDMANID.

      4

      Tol 2012. aasta märtsikuul Boca Ratonis, kui olin taaskohtunud Alexandraga, hakkasin igal hommikul varastama tema koera Duke’i. Viisin ta enda juurde, kus ta veetis minuga päeva, ning õhtul viisin ta tagasi Kevin Legendre’i majja.

      Koerale meeldis nii väga minuga olla, et ta hakkas mind Kevini valdusi ümbritseva aia juures ootama. Jõudsin varahommikul ja tema juba istus seal, varitsedes mu saabumist. Väljusin autost ja ta tõttas minu juurde, väljendades rõõmu sellega, et proovis mu nägu lakkuda, kui ma tema silitamiseks kükitasin. Avasin pakiruumi, ta hüppas rõõmsalt autosse ja me panime ajama, et veeta päev minu pool. Varsti ei jätkunud Duke’il aga kannatust ja ta hakkas ise minu juurde tulema. Igal hommikul kell kuus andis ta endast märku, haugatades mu ukse taga, ja seda täpsusega, milleks inimesed eales võimelised pole.

      Meil oli koos väga lõbus. Ostsin talle kõik tarviliku rõõmsaks koeraeluks: kummipallid, närimislelud, toitu, sööginõud, maiustused, teki, et ta end mugavalt tunneks. Õhtupoole viisin ta koju ja Alexandrat kohates rõõmustasime üheskoos.

      Alguses kohtusime põgusalt. Alexandra tänas mind, palus tüli tekitamise pärast vabandust ja saatis mu minema, ilma et oleks mind korrakski sisse kutsunud.

      Ükskord ei olnud teda aga kodus. Mind tervitas hoopis too igavesti tüütu musklis Kevin ja võttis Duke’i vastu. „Alexit ei ole,“ ütles ta sõbralikult. Palusin tal naist tervitada ja hakkasin lahkuma, kui ta pakkus, et võiksin õhtusöögile jääda. Võtsin kutse vastu. Ja tuleb tunnistada, et me veetsime väga meeldiva õhtu. Temas oli midagi äärmiselt sümpaatset. Ta oli sõbraliku pereisa tüüpi mees, kes pidi kolmekümne seitsme aastaselt pensionile jääma, pangaarvel mõned miljonid! Ta viiks lapsi kooli, juhendaks nende jalgpallitreeninguid ja korraldaks sünnipäevade puhul grillipidusid. Igati muretu tüüp oli ta.

      Tol õhtul rääkiski Kevin mulle, et tal on õlavigastus ja meeskond oli käskinud tal taastuda. Päeval tegeles ta taastusraviga, õhtuti grillis liha, vaatas televiisorit ja magas. Ta ei häbenenud mulle rääkida, kuidas Alexandra teeb talle jumalikku massaaži, mis valu tuntavalt leevendab. Seejärel andis ta mulle ülevaate kõigist liigutustest, mis talle haiget teevad, ja jutustas veel oma füsioteraapilistest harjutustest. Ta oli igati lihtne inimene ja ma imestasin, mida Alexandra temas leiab.

      Sellal kui lihatükid küpsesid, tegi ta ettepaneku kontrollida, millise hekiaugu kaudu Duke põgeneb. Tema kontrollis ühte hekiosa, mina võtsin enda peale teise. Leidsin peagi suure augu, mille Duke oli teisele poole pääsemiseks muru sisse kaevanud, aga Kevinile ma seda muidugi ei maininud. Kinnitasin talle, et minu pool hekist on puutumata (mis ei olnud vale), ta tunnistas, et tema oma ka, ning me läksime liha sööma. Duke’i põgenemised hämmastasid teda.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQAAAQABAAD/2wBDAAMCAgMCAgMDAwMEAwMEBQgFBQQEBQoHBwYIDAoMDAsK CwsNDhIQDQ4RDgsLEBYQERMUFRUVDA8XGBYUGBIUFRT/2wBDAQMEBAUEBQkFBQkUDQsNFBQUFBQU FBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBT/wAARCADhAJcDASIA AhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQA AAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3 ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWm p6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEA AwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSEx BhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElK U1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3 uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwD6vyq5 p0UpSTj0pgiDyZZsD2qRHiXOCa8y6scutyaf/WEhuKglclM0TOWYjpUTthefypR1RTY0OwBJ5qVZ MY75quzBgcZI60xN2RzVct2TzWJJpG38H86TeSMUx2APXJ603JyeuMZo5SLjCzAnJ4pqMcDPSpCN 3f5etQ7txOASBzT5epHNqLISc0x2LKe1L1GD1IzUZOMk8AHFFhOViEkqh5oDFcHtUjY6k8LUJbgk A4Heny2Vyea4smevSmsS0Z9qjlfDDk+9Pjfgd6xlKMdzSMZTK24gE54pF6ZzwKmlGRkfWoAc5HpT i1LVClFxdmDZY0UPhRzzRW6ih3Z1ScKD1FKzBj6VG7gqAGqIPlgeSKxSdi+ZFnz1JH0qO8uBHayy qoLRxs4z0yATVS7vLazCyXVxDaoTgPNIsYJ9MkgZp8ohvbOVGfME0ZBeN8fIRgkMPY9R9apIcXaS 5tjy7/hfVrFoVvNLYvHqEllFKXUBoBO8aS+VjcHxtcfMeM1fg+Kt7J4b8R6kbKBZtL0yC9SKRXj3 O7SBlYE5AGwYI65z3FdNHo/hOy0RL1YNIXSorEW/21zE0X2VQAAZTwUGByTirqaDo0cZCadZeTLA tu6rCm14QSQh45XkkDpzXMo1usj6qpjsmtalhne6er6XTa8rpNfM4G1+McqX0tvfWEEzxPJagafJ 8txOLlIEKO5AVDv53dCDzUz/ABnttPn1yC80+VrjT7wWqR27L+8DOFQcnlshskfKMAdSK7qXw7os 1n9kbSrA23l+T5P2ZNgTdu24xjG7Bx681WvvD+gpbTtd6fpyWwRmleaGNUC8EliRgD5QST/dHpVK Fb+YiWOyacrywzt5S81+l1bz30IfCPjGDxc181vZXNtBaukRkuNql2aNZCNoOQQHXOe9bTqinrj1 rMtL7RLCG+e1udOt4LUhrtoZY1WE7AQZCDhfk2n5sfLjtV37TDIFZXV0YBlZDkMD0IPcV1QU7e8f NYmdGdRuhHljpZXv07jiwwQO3AzVWaYIu3OfXNMnu4w2AaoXN9yeTjHNbRXVnBLsi0LrIwM49aa0 u7jtXF6n8QdL0mV42uDczr/yxgG9vxx0rPi+KJ84y3GnSQ2PAMyncY/dlHb3GcVwV+aUrRZ6FCKj G7R6HngdxT4zx71nadfpqNus0LrLGwyrocgj2NO0rVkvZLpAqtJbTvA6K2WBB4JHbNY/V6jWxarQ UtzRaM49qqmIcnp61baZTsUc7uB+RP8ASoHXIxjBPGDXXRpNbnNVqRb0K5BJAFFObK80V28hz85u 3VwtpbvLNIsUSDczucAfU0kcjcMrAr147151+0Le3Nr8K9SaFmTLxCQqf4d3P64rb+FutN4g+H2g 3juZJDarG79yyfKSfyz+NXyEXPO/2uvBOs+OvC3g+HSdDudeFlry3V1Ba2MV6yRfZ5VLmGVlSQbm UYY45rzL4faF8ZfDN98NPDv9ga9o+hWGnwWepW8V0LixeJ4rgSbx91GDGLcCzMCflwoxX2CpOzBH PWlG4dR0pxhZWNPaOx8OaX8L/H9p4KjtF8MeJEvW+GLaDFZSWytbDUI7t2MUkbZXDJh0J4YkH6dZ 8QNB+OM2reIZdDv/ABbbWqNdLp1tYyxrAEjsrZrcIpXo0/nL15wRwOvsXjH4+ReEvFXibRj4eluY fD+nW2oXmoy6jBbQ4uG2wxjfyWLAjv04BJAPLad+15oupf8ACGH/AIR67jHiO6WzaM3sLTWbtdva hmjHzMm9M7vlBB4yQQL5A532OH8Tt8fH1rxu2nN4gjk+y6h9lWLyhZkZt/sAsx/z1/1/mfju7VsQ eDPiNrPxW1Hwz4j1LxBqPw6vLZrF/tSefBeWMlmQ/mTDCxzict8xUtnAA29NXR/2vdP1bxBp2nN4 M1O1t72+htBfPe27Igku5bRZCg+bHmwsMdcc+maV7+11JqtpOvhzwsLi+ttd0vTHWe/ilhmhvJHU NHIhC78xlepUEg5YA1agQ5yOI+Lnw++ItvB480LwxoWrp4U1O/ktUg0aGMS3VuukJDah2PzPB5yl XJJOAMmur+Hdj8VbL4u2Nvq82qWfhK3tYYYrM2u+yN