Maiasmoka atlas. Maris Pruuli. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Maris Pruuli
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Кулинария
Год издания: 0
isbn: 9789949599769
Скачать книгу

      Lõuna-Aafrika Vabariik ehk LAV on Aafrika kõige kindlama ja arenenuma majandusega riik. Siinne poliitiline elu on pärast apartheidi- ehk rassilise eraldatuse poliitika lõppemist 1990. aastate algul kulgenud suuremate vapustusteta. Siin on rohkem maavarasid ja jõukust kui Aafrikas keskmiselt, palju moodsaid ehitisi, mille hulgas nii ülikoole kui ka klaasvitriinidega kohvikuid ja kommipoode. Nii pole ka ime, et esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused, mis eales Aafrikas peetud, toimusid 2010. aastal just siin.

      Lõuna-Aafrikas elab rohkesti sisserännanud eurooplasi, kes on kaasa toonud ka omi söögitraditsioone. Üle kõige armastatakse liha. Mitte ainult looma või sea, aga ka kudu, orüksi, sebra, jaanalinnu ja teiste kohalike lindude-loomade oma. Väidetavalt on barbecue ehk grillimise komme just siitkandist alguse saanud. Afri-kaani keeles kutsutakse sellist ühist toiduvalmistamist ja ajaveetmist sõnaga braai ning see komme on sama levinud ka naaberriikides Namiibias, Botswanas, Lesothos, Svaasimaal, Zimbabwes ja Zambias.

      Atlase valmimise käigus leidis aset järgmine vestlus ühe kena haritud namiiblasega, kes ema poolt herero hõimust ja isa poolt saksa verd.

      - Tere, George! Mis on sinu lemmikmagustoit?

      - Me ei söö siin eriti magustoite, mulle meeldib rohkem liha.

      - Aga kui te parasjagu liha ei söö, mida siis veel?

      - Eee …, mida veel, ma mõtlen, et põhiliselt sööme ikka liha.

      - Aga kui vahel tahaks vahelduseks õige natuke midagi magusat ka?

      - Siis ma võtan vahelduseks natuke … mingit liha.

      See on muidugi liialdatult lihakeskne vestlus, aga ega see tegelikkusest ülearu moonutatud pilti ka ei anna. Restoranid pakuvad muidugi ka maitsvaid juustukooke ja muid hõrke küpsetisi, kuid nende päritolu jäljed viivad peaaegu alati kas Hollandisse, Saksamaale, Portugali või Inglismaale.

      Üks maiustus on aga kindlasti just siit pärit.

       Chappies on Lõuna-Aafrika Vabariigis leiutatud närimiskumm. Selle mõtles 1940. aastatel välja Arthur Ginsburg, Johannesburgi kommivabriku noor ja andekas tööline. Nätsu nimi tuletati kommivabriku nimest Chapelat. Ühe ööri eest sai kaks kollast sinise-punase triibuga nätsupakki. Nätsupaberit ehtis vöötorava pilt. Nätse oli mitme maitsega: sidruni, apelsini, maasika, kirsi ja ananassi. Üle kõige armastasid lapsed aga nätsupaberi siseküljele kirja pandud tarkuseterakesi. Sealt võis näiteks teada saada, kes on teinud maailma kõrgeima benji-hüppe või et väike linnuke võib aastas lennata üle 35 000 kilomeetri. Selliseid põnevaid faktikesi on nätsupaberitel aegade jooksul olnud tuhandeid. Nätsu populaarsus levis kulutulena mööda Aafrikat ja 1970. aastatel oli Musta Mandri lõunaosa nätsuturust 90% Chappieste käes. Siis müüdi kaubamärk suurele Briti magusafirmale Cadbury, kes hoolitseb selle eest kenasti tänase päevani.

      Chappies

      Aasia

       Bangladesh

       Hiina

       Indoneesia

       India

       Iraan

       Birma (Myanmar)

       Pakistan

       Tai

       Türgi

      Bangladesh

      Lopsaka looduse ja suurte jõgedega Bangladeshis elab peale haruldaste Bengali tiigrite veel 160 miljonit potentsiaalset maiasmokka. Paraku on see rahvaarvult maailma kaheksas riik üks vaesemaid. Seal ei kohta jõukamate riikide kommipoodide ülevoolavat magusaküllust. Ei maksa aga arvata, et Bangladeshi magusasõbrad kurvalt näppu imevad või et seal magusat ei söödagi. Vastupidi, Bangladeshis osatakse lihtsate vahenditega valmistada tohutut hulka erinevaid maiustusi. Eriti populaarsed on piimast tehtud magustoidud. Suu ajab vett jooksma, kui mõelda kas ras malai või cham cham’i peale. Neid hõrgutisi kohtab kõikvõimalikel pidustustel ja festivalidel. Need mahlased magustoidud on sama populaarsed ka Indias ja Pakistanis ning sellel on väga lihtne põhjus. Kuni 1947. aastani olid India, Pakistan ja Bangladesh kõik üks Briti impeeriumi alla kuuluv territoorium ja söögiharjumusi piiritulpade või seadustega juba ei muuda. Arvestada tuleb vaid, et kui Indias on levinuim usund hinduism, siis Pakistanis ja Bangladeshis on selleks islam. Siiski võid vabalt vaadata ka India leheküljelt, millega Bangladeshis veel maiustatakse.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQAAAQABAAD/2wBDAAMCAgMCAgMDAwMEAwMEBQgFBQQEBQoHBwYIDAoMDAsK CwsNDhIQDQ4RDgsLEBYQERMUFRUVDA8XGBYUGBIUFRT/2wBDAQMEBAUEBQkFBQkUDQsNFBQUFBQU FBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBT/wAARCADQAJcDASIA AhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQA AAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3 ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWm p6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEA AwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSEx BhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElK U1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKk