“Fred Schneideril on samasugune vana NOKIA nagu minulgi ja tema on seda kaks või kolm korda monitoril kuivatanud.”
“Kas see oli tookord, kui Fredil mobiiltelefon rinnataskust pissuaari kukkus?” irvitas Siim Lepik.
“See oli viimane kord. Tal on see varemgi rinnataskust välja kukkunud ja veel hullemasse kohta.” teadis Ingrid. “Siis ta pesi telefoni puhtaks, laskis lõhnaõli peale ning kuivatas nädal aega arvuti monitoril. Ma ei saanud terve nädala teda telefonitsi kätte.”
“Siis ei ole vist küll mõtet sulle nuhvlit osta...” arvas Jako. “Niisugusel telefonil sa ei saa akut ka kohe välja tõmmata kui kogemata märjaks saab.”
“Töömehele pole mõtet osta, aga tehnikajuhile küll ja lausa kolm tükki poole aasta jooksul.” mõtles Villem, aga valjusti ta seda ütlema ei hakanud. Oli ju avalik saladus, et tehnikajuht Peeter Aed oli joomasena mitu firma poolt antud nuhvlit ära kaotanud ning alati oli talle jälle uus ostetud. Kas ka see viimane, neljas, oli firma poolt ostetud, või ostis Peeter selle enda raha eest ei teadnud keegi, aga räägiti mitut moodi. Ühed arvasid, et südametunnistus hakkas meest lõpuks piinama ja ostis ise, teised jälle kahtlesid, kas tehnikajuhil üldse on midagi niisugust mida saaks südametunnistuseks nimetada?
“Kuidas siis selle kalendriga saab?” küsis Kimmo Tamm jälle. “Me ei lõpeta täna koosolekut enne kui see asi lõpuks selge on ja paigas.”
“Ma ju rääkisin!” võttis Jako jälle sõna. “Lase aga näpuga, siuh ja siuh, üle ekraani ja loe kalendrit. Mis seal keerulist on?”
“Villem, mida sina arvad?” küsis Kimmo.
“Eks ma püüan selles valdkonnas hoolikam olla...” vastas see. “Eks aeg näitab, mis sellest välja tuleb.”
“Välja tuleb see mis tulema peab!” vastas Kimmo ning küsis: “On kellelgi Google kalendri kasutamise vajaduse ning kasutamise kohta mingeid küsimusi?”
“Lase aga näpuga, siuh ja siuh, üle ekraani...” seletas jälle Jaagumäe kuid tema jutt sumbus toolide kolinasse sest pea kõigil oli ligi kahetunnisest istumisest jalad kanged ning mokalaadast ammuilma villand.
“Ma ei saa aru mida see Kimmo oma kalendrit pidevalt kaela määrib?” ütles Siim kui ta Villemi kõrval sammudes oli nõupidamisruumist kaugemale jõudnud. “Ma ju tean isegi mida ma teen ja ega ma saa tegemata jätta seda mis vaja on teha.”
“Sina oled minevikumees, paned kirja mis tehtud, see tähendab mineviku.” vastas Villem. “Kimmo peab mõtlema tulevikule ja sellest siis ka tema mangiennustused ja astroloogiakalendrid.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.