Mängisime ka kõige pentsikumates klubides. Oli üks koht Harlesdenis, mis oli põhimõtteliselt kellegi eestuba, ning üks Spitalfieldsis, kus mulle teadmata põhjusel oli lava asemel poksiring. Esinesime palju mustanahaliste klubides, mis pidanuks olema heidutav: kamp valgeid eeslinnapoisse, kes üritasid mängida mustade muusikat mustanahalisele publikule, kuid ei olnud seda miskipärast kunagi. Esiteks tundus, et see publik lihtsalt armastas muusikat. Ja teiseks, kui veetsid teismeea, püüdes mängida „Roll Out the Barrel“, samal ajal kui Northwood Hillsi pubiseltskond üksteist klohmis, ei tekkinud hirm niisama lihtsalt.
Tegelikult oli ainus kord, kui tundsin end ebamugavalt, Glasgow’ lähistel Ballochis. Kohale jõudes avastasime, et lava oli umbes üheksa jalga kõrge. Nagu selgus, oli see turvameede: see takistas publikut lavale ronimast ja muusikuid maha löömast. Kuna see naudinguvõimalus oli nende jaoks suletud, püüdsid nad selle asemel üksteist maha lüüa. Saabudes võtsid nad kohad sisse klubi kahes servas. Meie kava avanoot oli ilmselgelt kokku lepitud signaal, et pidu võib alata. Äkki lendasid ringi õlleklaasid ja algas klobimine. See ei olnud niivõrd esinemine kui väike mäss r’n’b
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.