„Pole ime, et sa seda retsepti tahtsid!” naeratas Hannah, et Beatrice’i rahustada. „Mis sa arvad, Lisa? Kas suudame Alma salajase koostisosa välja nuputada?”
„Me igatahes üritame! Need tunduvad olevat teistmoodi, kui mu ema tavalised šokolaadi-kreemimuffinid, aga mul on juba paar mõtet.”
„Suurepärane.” Hannah pöördus Beatriceʼi poole. „Kas muffinid olid tükkideta? Või oli neile midagi lisatud?”
„Ei. Muffinid olid tükkideta ja maitsesid peaaegu nagu šokolaadibatoon.”
„Sellest on abi,” ütles Lisa kiiresti noogutades. „See välistab enamiku tahketest koostisainetest, mida saab tainale lisada, näiteks nagu pähklid, kookoshelbed ja kuivatatud puuviljad.”
„Tõsi, aga see ei välista neid koostisaineid, mis on peeneks jahvatatud, püreestatud või sulatatud,” lisas Hannah.
Beatrice näis olevat kõigest sellest päris löödud. „Mul on kahju, et ma üldse selle mõttega lagedale tulin. Kui Ted poleks nii kangekaelselt pähe võtnud, et kokaraamatus peab olema ka tema ema retsept, siis paluksin teil kogu see asi lihtsalt unustada.”
„Mitte mingil juhul!” hüüdsid Hannah ja Lisa korraga. Hetke kaikus pagaritöökojas vaikus, siis puhkesid kõik naised naerma.
Naeru vaibudes ütles Lisa: „Nuputame selle välja, Beatrice. Meile meeldivad head mõistatused ja vähemalt ei kaasne sellega ühtegi laipa.”
„Ainult mu ämm,” naljatles Beatrice ja kohkus hetkeks oma tervameelsusest. „Mul on väga hea meel, et Ted seda ei kuulnud!”
Hannah tõmbas harjaga veel korra juustest läbi ja heitis vii-mase pilgu peeglisse. Riietuse poolest nägi ta oma valge pluusi ja tumesinise pükskostüümiga väga õpetajalik välja, kuid tema juuksed rääkisid hoopis teist keelt. Õhuniiskus oli kõrge, mistõttu oli Hannah’ juustest saanud allumatute punaste lokkide puhmas. Ta tõmbas juuksed kuklasse ja kinnitas hõbedase klambriga, mille tema noorim õde Michelle oli ühelt oma ehtekunstnikust sõbralt Macalesteri kolledžis ostnud, ning kustutas magamistoas tule.
„Ma ei jää hiljaks,” tõotas Hannah endale, kummardudes endale koridoris järgnenud Moishet paitama. „Ma lähen lihtsalt kooli, et olla see, kelleks pidin saama, enne kui sain selleks, kes olen praegu.”
Moishe näugus vaikselt ja vaatas üles perenaise poole. Võib-olla kujutas Hannah seda lihtsalt ette, kuid kass näis olevat tema selgitusest täielikus hämmingus. Hannah puhkes selle mõtte peale naerma. „Anna andeks. See oli ebaselge. Lähen kõigepealt kooli, et täiskasvanutele küpsetamist õpetada, ja siis lähen koos Mike’iga õhtust sööma. Ära muretse. Jätan sulle piisavalt toitu.”
Hannah muheles ikka veel oma võrratu lause üle, kui trepist alla garaaži kiirustas. Ta ootas innuga oma õhtust kohtingut Lake Edeni kõige populaarsema vallalise mehega. Mike Kingston oli kolinud Lake Edenisse veidi enam kui aasta eest, kui šerif Grant oli meelitanud ta Minneapolise politseist Winnetka maakonna šerifijaoskonna uurijate osakonda juhtima. Kuna Mike oli Billi partner, siis soovisid nii Andrea kui ka Bill, et tema suhe Hannah’ga lõpuks abieluni jõuaks. Mike meeldis ka Deloresele, kuigi ta eelistas koos Carrie’ga Hannah’t Normani poole nügida. Hannah’le meeldisid aga mõlemad mehed, täpselt nagu ka ta noorimale õele Michelle’ile, ning just sellepärast ei suutnud ta kummastki loobuda. Ehk oligi hea, et kumbki neist polnud talle abieluettepanekut teinud. Elu jagamine kellegagi, kes ei vajanud liivakasti, võis olla küll tore, kuid Hannah polnud kindel, kas ta soovib oma iseseisvusest loobuda.
Kakskümmend minutit hiljem jõudis Hannah kooli parklasse. Aeg oli varajane ja parkla veel täiesti tühi. Ta parkis auto kodundusklassile võimalikult lähedale, haaras toidukraamiga kasti kaenlasse ja suundus kaubaukse poole. Jordani keskkooli arhitekt oli lisanud hoonele kaubaukse, et lihtsustada köögiseadmete ja toidukaupade transporti. Kodundusõpetaja Pam Baxter oli andnud Hannah’le võtme, kui ta oli nõustunud õhtuseid kokandustunde andma. Pam oli kavatsenud algselt osalejatele tortide kaunistamist õpetada, kuid Hannah’ õpilaste tööks oli testida kõiki Lake Edeni kokaraamatu jaoks esitatud retsepte.
Hannah astus sisse, pani tuled põlema ning pilgutas silmi, nagu taskulambi valgusvihku sattunud öökull. Rohked Hannah’ pea kohal rippuvad valgustid olid piisavalt eredad, et muuta öö päevaks. Kui Hannah’ silmad olid valgusega harjunud, asetas ta oma kasti tööpinnale. Pam Baxteri sahvris olid kõik peamised küpsetamiseks vajalikud koostisained olemas, kuid Hannah oli toonud kaasa mõnevõrra erilisemad toidukaubad, mida õpilased sel õhtul testitavate retseptide jaoks vajasid. Kastis oli näiteks pakk kuivatatud ja magustatud jõhvikaid, mida oli vaja Hannah’ vastloodud küpsiseretsepti jaoks. Kuna küpsistes olid sees jõhvikad ja jõhvikad kasvasid rabas, kavatses Hannah hakata küpsiseid kutsuma rabaküpsisteks.
Viis minutit hiljem olid Hannah’l kõik ettevalmistused tehtud. Ta oli kirjutanud oma nime tahvlile juhuks, kui grupis leidus mõni õpilane, kes teda ei tundnud, seadnud lauale virna retseptid, mis tuli jagada laiali viie rühma vahel, kes pidid peagi viie töösaare ümber askeldama asuma, ning asetanud registreerimislehe ühele esimestest pinkidest. Puudu olid ainult õpilased, kes pidid saabuma alles tunni aja pärast.
Hannah istus laua taha, kuid see ei tundunud talle sugugi õigena. Ehk oli ta teinud ikkagi targasti, kui oli oma karjääriplaane muutnud. Ta oli ahju ees toimetades palju õnnelikum, kui laua taga istudes. Hannah tõusis ja sammus ühe töösaare juurde. Ta otsustas kingitud aega targalt ära kasutada, ning segas valmis Alma Koesteri šokolaadi-kreemimuffinite taina, jättes salajase koostisosa lisamata. Ehk oskas Beatrice pärast nende maitsmist öelda, mis muffinitest puudu oli.
Rabaküpsised
Kuumuta ahi 175 kraadini, küpseta ahju keskosas.
450 g võid
440 g fariinsuhkrut
400 g valget suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl söögisoodat
1 tl soola
4 muna
2 tl vanilliekstrakti
½ tl kaneeli
½ tl muskaatpähklit
500 g jahu
720 ml kuivatatud jõhvikaid1
270 g kaerahelbeid
Eelkuumuta ahi 175 kraadini. Sulata mikrolaineahjus suures kausis või. Lisa suhkrud ja lase segul natuke jahtuda. Lisa munad, küpsetuspulber, söögisooda, sool ja vanilliekstrakt. Seejärel lisa jahu ja sega tainas läbi. Kõige viimasena lisa kuivatatud jõhvikad ja kaerahelbed ning sega tainas ühtlaseks. Tainas jääb üpris paks.
Tõsta tainast teelusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, tavalisele plaadile peaks mahtuma 12 küpsist.
Küpseta 175 kraadi juures 10–15 minutit. Jäta küpsised kaheks minutiks ahjuplaadile rahunema ja tõsta siis restile lõplikult jahtuma.
Kogus: 120–144 küpsist, olenevalt küpsiste suurusest.
Neid küpsiseid saab väga hästi külmutada, kui mässida iga küpsis eraldi hõbepaberisse ja panna siis taassuletavasse kilekotti.
Kolmas peatükk
Hannah oli muffinid just kreemiga katnud, kui kuulis, kuidas keegi mööda koridori klassiuksele lähenes. Ehk oli Mike varem kohale jõudnud?
„Kas mu nina eksib või on see tõesti šokolaadilõhn?”
Hannah ohkas,