8. Milliseid harjumusi tahaksin anda edasi oma lastele?
Kuidas rikkust ära tunda?
2006. aasta suvi, juulikuu. Newton County, Indiana, USA. Osalen viiendat suve Southwesterni tudengite suveprogrammis, müües ukselt uksele hariduslikke raamatuid. Kell on neli pärastlõunal, kui keeran autoga metsakolkas teest veidi eemal seisva maja juurde viivale kruusateele. Maja näeb välja justkui kombinatsioon tavalisest majast ja vagunelamust – ukse kõrval maas vedelevad katkised laste mänguasjad ja vana jalgratas. Murule on pargitud vana ja porine kastiauto. Koputan uksele ja sõbralik majaperenaine kutsub mind sisse. Elamine ei näe just kõige puhtam välja, kõikjal vedeleb kola ja juhtmeid. Naine lükkab küünarnukiga laua lagedaks ja kutsub oma mehe ja kaks poega minu raamatuid vaatama. Viin läbi oma tavalise tootedemonstratsiooni, ise mõeldes, et kas peaks neile näitama kogu komplekti või midagi veidi odavamat. Sest mulle tundub, et rahadega siin majas lood väga kiita ei ole. Mu peast jooksevad kiiresti läbi küsimused nagu „miks on terve pere juba kell 4 kodus, kas nad tööl ei käigi?”; „miks neil ei ole suurt telekat ega uhkeid autosid?”; „miks on maja väike ja vähe hoolitsetud?” Otsustan siiski näidata oma peamist müügiartiklit, 360-dollarilist raamatukomplekti. „Palju maksab?” küsib majaperenaine minu poole jutu pealt. Üritan seletada, kui kallis tänapäeval kõik haridusega seonduv on ja ütlen arglikult hinna. Naine noogutab pead ja võtab sahtlist tšekiraamatu. Minu nime tšekile kirjutades hakkab ta naerma ja seletab, et nad võivad küll vaesed välja näha, kuid nad oskavad oma rahadega ringi käia ja on palju paremas finantsseisus, kui veidi eemal golfiväljaku ääres lossitaolistes majades elavad pered. Isa patsutab mulle õlale ja soovib edukat suve. Mõned päevad hiljem saan naabritelt teada, et sellele perele kuulub piirkonna üks suurimaid aiandusfirmasid...
• • •
Sageli arvavad inimesed, et rikkus tähendab ülisuurt maja, kalleid autosid ja üldse suurt tarbimist. Osaliselt see kindlasti ongi nii, kuid tegelikkuses on paljud suured kulutajad võlgades ja nende „rikkus” on vaid näiline. Ja küllalt on ka vastupidiseid näiteid, kus justkui tagasihoidlikult elavad inimesed on tegelikult rikkad ja finantsiliselt vabad. Paljud inimesed hakkavad rikkalt elama enne, kui nad rikkaks saavad ja tagajärjeks on see, et nad ei saagi kunagi rikkaks.
Mis üldse on rikkus? Kui rääkida rahalisest rikkusest, siis minu jaoks on rikkus eelkõige vabadus. Vabadus teha valikuid nii, et hind ja rahaline pool ei peaks olema kõige tähtsam valikukriteerium. Üks rikkuse definitsioone kõlab järgmiselt: „rikas on inimene siis, kui ta ei pea raha pärast muretsema”. Sellest lähtuvalt on rikkusel kindlasti palju erinevaid tasemeid – rikas võib olla ka vähese rahaga inimene, kui tal on piisavalt väiksed soovid. Rikkus ei ole mingi staatiline number – see on erinevate inimeste jaoks erinev ja muutub ka ajas. Kui ma olin päris väike, siis tähendas rikkus mulle võimalust osta niipalju komme, et ma ei jaksaks neid kõiki ära süüa. Veidi vanemaks saades tähendas rikkus mulle võimalust osta endale hästi uhke auto. Veelgi vanemaks saades muutus rikkus miljoniks euroks pangaarvel, mille intressidest jätkuks, et katta oma igapäevased kulutused. Rikkus on rännak, mitte mäetipp!
Rikkus on ka oskused ja mõtteviis, mitte lihtsalt suur sissetulek või raha pangakontol. Samuti ka vaesus. Küllalt on olnud juhtumeid, kus vaene inimene võidab loteriiga suure summa raha, kuid aasta hiljem on ta veel vaesem kui enne suurt võitu. Kuulsin USA-s raadiosaadet, kus külaliseks oli naine, kes võitis 1,2 miljonit dollarit ning kulutas selle vähem kui aastaga riiete ja ilusate asjade peale. Seejärel juhtus uskumatu lugu ja sama naine võitis uuesti miljoni – ja raadiosaate toimumise ajal töötas ta kiirtoidurestoranis võileivategijana, et oma võlgu tagasi maksta. Anna vaesele rikkus ja peagi on ta veel vaesem kui enne!
Ja vastupidi. Kuulus kinnisvaraärimees ja tänane USA president Donald Trump kaotas üheksakümnendate aastate alguses kogu oma varanduse ja jäi tohututesse võlgadesse. Legend räägib, kuidas ta hommikul tööle minnes lohutas ukse ees konutavat kerjust: „Miks sa, sõber, muretsed – oled ju minust tervelt 9,2 miljardi dollari võrra rikkam!” Ometi sai kümne aastaga ligi kümne miljardi (see on kümme tuhat miljonit!) suurusest võlast uuesti sama suur varandus. Rikkus ei ole üksnes varandus, vaid teadmine, et Sa oled võimeline vajadusel uuesti rahalise vabaduse saavutama.
Kuidas rikkust mõõta? Nii naljakas kui see ka ei tundu, siis rikkust ei mõõdeta rahas ega varanduse suuruses, vaid ajas. Ilmselt oleme kõik nõus, et rikkus peaks olema suhteline – 1000 dollarit Gambias on suurem varandus kui 1000 dollarit New Yorgis – ja sõltub mitte ainult inimese varandusest ja sissetulekutest, vaid ka tema kulutustest ja elustiilist. Nagu juba eelnevalt mainitud, on inimene rikas siis, kui ta ei pea raha pärast muretsema. Seega võiks defineerida rikkust kui ajaperioodi, mil inimene suudab oma soovitud elatustaseme katta oma varadega ilma tööd tegemata. Vaatame lihtsat näidet. Oletame, et Juhanil on kogutud 27 000 eurot pangakontole. Iga kuu kulutab Juhan oma elamiskuludele 1 000 eurot. Lisaks on Juhan naabrimehele võlgu 3 000 eurot, mis tuleb 6 kuu pärast tagasi maksta. Lihtsuse mõttes oletame, et pangakonto intress on täpselt võrdne hindade kallinemisega. Kui rikas on Juhan?
Kui Juhan ei saaks või ei tahaks tööl käia, siis jätkuks tal oma rahast 24 kuuks: (27 000 – 3000)/1000. Seega on Juhani rikkuseks 2 aastat. Pärast kaheaastast jõudeelu peaks Juhan kas hambad varna riputama või uuesti tööle minema. Eelnev arvutus on väga kasulik kõigile, kes plaanivad kunagi pensionärideks hakata – kas Sinu varandus on piisav, et surmani välja venitada?
Kas Sa tead, kui suur on Sinu hetke rikkus? Kui tead, siis ilmselt polegi Sul vaja seda raamatut edasi lugeda. Võid endale õnne soovida ja jätkata oma eesmärkide poole liikumist. Paraku kipun ma pigem arvama, et Sul pole õrna aimugi, kui suur on Sinu rikkus. Miks? Sest umbes 95% inimestest pole kunagi teinud endale kindlat plaani või tegevuskava rikkaks saamiseks (regulaarne lotopiletite ostmine ei ole veel tegevuskava!). Nii et kui võtad umbes 15 minutit aega ja arvutad minuga koos välja oma rikkuse, oled Sa peagi juba iseenesest rikkaima 5% inimeste seas. Hakkame pihta!
Esmalt tuleks välja arvutada, milline on Sinu käesoleva hetke rahaline seis. „Sinu” all pean ma silmas mitte ainult Sind kui indiviidi, vaid kogu Su rahalist majandamisüksust. Juhul kui oled abielus ja kasvatad lapsi, siis peaksid ka nendega arvestama. Kui Sinuga koos elavad näiteks Su sissetulekust sõltuvad vanemad, siis peaksid ka nende kulusid arvesse võtma. Sinu eesmärgiks peaks olema saavutada rikkus mitte ainult üksi, vaid kogu oma perekonnaga.
Kas oled omadega plussis või hoopis võlgu? Võta sahtlist harilik pliiats ja kirjuta välja oma hetke varad. Ära pane kirja varasid, mida Sa tegelikult ei ole nõus müüma või mille turuväärtus on väga suhteline (abielusõrmus näiteks). Samuti ei ole mõtet arvesse võtta oma mobiiltelefoni, vanu suuski jms kraami. Ma ei arvestaks ka autot, sest selle hind reeglina järjest väheneb. Kui Sa pole just pensionieelik, siis pole erilist mõtet arvesse võtta ka II samba pensionifondi kogutud raha, sest seda Sa enne kõrget vanust nagunii kasutada ei saa. III samba võid arvesse võtta, sest sealt on vajadusel võimalik raha ka ennetähtaegselt kätte saada.
MÕTTETÖÖ
varad
Sularaha
Pangakontod