Originaali tiitel:
New Scientist
„Your Concious Mind: Unravelling the greatest mystery sof the human brain“
John Murray Learning, 2017
John Murray Learning ja Nicholas Brealey Publishing kuuluvad Hachette UK koosseisu
Copyright © New Scientist, 2017
Kõik New Scientisti õigused selle raamatu autorina on kaitstud vastavalt Copyright, Designs and Patents Actile (1988).
Andmebaasiõigused Hodder & Stoughton
Kaaneillustratsioon Saul Gravy/Getty Images
Eestikeelne tõlge © Krista Kallis ja AS Tänapäev, 2019
Toimetanud Anu Rooseniit
Kujundanud Virge Ilves
ISBN 978-9949-85-455-4
ISBN 978-9949-85-547-6 (epub)
Trükitud AS Pakett trükikojas
www.tnp.ee
Mis on New Scientist?
Käesolev raamat „Sinu salapärane teadvus” kuulub originaalis sarja „New Scientist: loe ja saa eksperdiks”. Sarja raamatud heidavad valgust teemadele, mille kohta sooviksime kõik rohkem teada, teemadele, mis haaravad uurivat mõistust ja esitavad sellele väljakutseid, pannes meid seeläbi sügavamalt mõtestama meid ümbritsevat maailma. „Saa eksperdiks“ raamatud on üldtunnustatud ja kättesaadavad lähtepunktid uudishimulikele lugejatele, kes tahavad teada, kuidas ja miks asjad toimivad.
Sarja panustajad
Toimetaja: Caroline Williams on Ühendkuningriigi ajakirjanik ja toimetaja. Ta on ajakirja New Scientisti konsultant ja raamatu „Override: My quest to go beyond brain training and take control of my mind” (Scribe, 2017) autor.
Sarja toimetaja: Alison George on Instant Experti sarja toimetaja teadusajakirjas New Scientist.
Selles raamatus leiduvad artiklid põhinevad 2016. aastal toimunud teadvusele pühendatud meistriklassil ning ajakirjas New Scientist eelnevalt avaldatud artiklitel. Autoriteks on terve rida oma ala asjatundjaid.
Marc Bekoff on Boulderis asuva Colorado ülikooli ökoloogia ja evolutsioonibioloogia emeriitprofessor; tema uurimistöö keskendub loomade käitumisele ja tunnetusele. Ta kirjutas osa 10. peatükist, kus väidab, et loomadel on teadvus ja neid tuleks ka vastavalt sellele kohelda.
Patrick Haggard on kognitiivse neuroteaduse professor University College Londonis. Tema uurimistöö keskendub tahtelise tegevuse subjektiivsele kogemisele ning sellele, kuidas aju keha tajub. Ta kirjutas 4. peatükis vabast tahtest.
Nicholas Humphrey on Ühendkuningriigis asuva Cambridge’i ülikooli teoreetiline psühholoog, kes uurib intelligentsuse ja teadvuse evolutsiooni. Ta on raamatu „Soul Dust: The Magic of Consciousness” autor ning 3. peatüki teema „Teadvuse leiutamine” kaasautor.
J. Kevin O’Regan on endine Laboratoire de Psychologie de la Perception direktor Pariisi Descartes’i ülikoolis ning on tulnud välja uue viisiga teadvuse mõistmiseks. Ta on raamatu „Why Red Doesn’t Sound Like a Bell: Understanding the feel of consciousness” (OUP, 2011) autor. Tema kirjutas 6. peatüki osa „Kas saame „tunde” masinatesse ehitada?”.
Liz Paul on vanemteadur Bristoli ülikoolis, kus ta uurib terve rea loomaliikide emotsionaalseid ja kognitiivseid võimeid. Tema kirjutas 10. peatükis loomade teadvusest.
Anil Seth on Ühendkuningriigis asuva Sussexi ülikooli Sackler Centre for Consciousness Science kaasdirektor, kes uurib aju tähtsust teadvuse juures. Ta on peatselt ilmuva raamatu „The Presence Chamber” (Faber & Faber, 2019) autor. Tema uurimistöö keskendub teadvuse bioloogilise aluse mõistmisele, millest ta kirjutab 2. peatükis.
Max Tegmark on füüsikaprofessor Massachusettsi tehnoloogiainstituudis ning on spetsialiseerunud täppis-kosmoloogiale. Oma raamatus „Our Mathematical Universe” uurib ta teadvust füüsika seisukohalt; tema kirjutas käesolevas raamatus 3. peatüki „Kas teadvus on mateeria olek?”.
Adam Zeman on haiglas praktiseeriv arst, kes uurib Exeteri ülikooli meditsiiniteaduskonnas kognitiivset ja käitumuslikku neuroloogiat, kaasa arvatud neuroloogilisi unehäireid. Ta on raamatu „Consciousness: A user’s guide” autor ja ta kirjutab 5. peatükis teadvuses esinevatest häiretest.
Täname ka järgnevaid ajakirjanikke ja toimetajaid:
Anil Ananthaswamy, Celeste Biever, Michael Brooks, Linda Geddes, Hal Hodson, Valerie Jamieson, Dan Jones, Kirstin Kidd, Graham Lawton, Tiffany O’Callaghan, Sean O’Neill, David Robson, Laura Spinney, Kayt Sukel, Helen Thomson, Prue Waller.
Sissejuhatus
Kõigist inimeksistentsi puudutavatest saladustest peavad suurimad olema järgmised: Mis on teadvus? On see reaalselt olemas või on tegu pelgalt illusiooniga? Ja mõlemal puhul, kuidas see ikkagi toimib?
Inimesed on mõtisklenud selliste küsimuste üle juba kaua enne seda, kui teadsime, et aju on koht, kus leiab aset mõtlemine. Alles 5. saj eKr, kui Hippokrates pani tähele, et ajukahjustustega inimestel kaovad teatud teadvuse ilmingud, oli võimalik aru saada, et see on kuidagi ajuga seotud.
Ent küsimused sellega ei lakanud. Kuidas saab selline pehme ja märg, tofu-taoline aju aines anda meile sellise kogemuste rikkuse? Kuidas me saame öelda, kas minu kogemus on üldse kuidagi sinu kogemuse sarnane? Või siis, kas tõesti kumbki meist üleüldse teadvust kogeb? Mis juhtub alateadvuses ja kuidas see mõjutab meie arusaamu vabast tahtest?
Veel pole meil kõiki vastuseid ning need küsimused pakuvad teadlastele ja filosoofidele peamurdmist veel mõneks sajandiks.
Ent olemas on siiski nii mõnigi põnev idee – paljud neist veidramad kui ulme. Selleks, et navigeerida läbi filosoofia ja neuroteaduse sügavaist vetest, oleme toonud kokku teadvuse uuringute suurimate korüfeede ideed ja kombineerinud need ajakirja New Scientist kaasautorite oskustega. Tunnistame, et järgnevad leheküljed ei sisalda kõiki vastuseid meie teadvuse saladustele, ent kindlasti tõstatavad need mõningaid põnevaid uusi küsimusi. Võib-olla panevad teid isegi ümber mõtestama kõike, mida enda arvates tegelikkusest teadsite.
Caroline Williams, toimetaja
I
Sissejuhatus teadvuse raskesse probleemi
Maailmas on palju tõsiseid probleeme, kuid ainult üks neist on teeninud endale nime „see tõsine probleem”. Ja see on teadvuse probleem – kuidas umbes kilogrammi jagu närvirakke manab esile katkematu tunnetuste, mälestuste ja emotsioonide kaleidoskoobi, mis täidab iga meie ärkveloleku hetke.
Teadvuse mõistatus
Küsige endalt: kas tunnete end teadvusel olevat? Juba fakt, et olete suuteline sellist küsimust kaaluma, eeldab, et vastus on arvatavasti jaatav. Meie endi teadvus näib olevat selline ilmne tunnusjoon meie elus, et enamusel puhkudel me isegi ei vaevu sellest mõtlema.
Nüüd vaadake endale lähimale inimesele silma. Kas ka tema on teadvusel? Sel korral on palju raskem selles kindel olla. Pole tähtsust, kas vahite pingsalt oma armastatu või täiesti võõra silmisse, sajaprotsendilise tõenäosusega pole võimalik teada, kas ka nemad on teadvusel. Ja isegi kui on, on võimatu teada, kas nende kogemus teadvusel olekust on teie omaga sarnane. Kui esitada samalaadseid küsimusi loomade ja isegi masinate kohta, hakkavad asjad veelgi keerulisemaks minema.
Need põhilised