See oli halb uudis. Hea uudis on, et saame palju paremini toimida ja see polegi nii raske. Tuleb ainult õppida oma meelt tõhusamalt kasutama.
Selle raamatu eesmärk on aidata meelel automaatrežiimist sagedamini välja tulla. Meie uuringud ja maailma eri paigus korraldatud treeningprogrammid näitavad, et seda on võimalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Täpselt nii!
Kõik, mis päeva vältel juhtub, kujundab ja muudab märkamatult (või mitte nii märkamatult) meelt. Keeruline telefonikõne teeb enesetunde pisut halvemaks, rõõmsameelne märkus suurendab elurõõmu. Meel on nagu vedellääts – alati liikuv ja muutuv –, ning kui see muutub, muutub ka tajutav pilt maailmast. Me näeme endiselt samu maju, tänavaid ja puid, kuid selle pildi omadused on muutunud.
See on väga tähtis seik. On võimalik jätta see protsess juhuse hooleks ning lubada sündmustel oma meelt juhuslikult kujundada ja muuta, ent sa võid ka protsessis osaleda ja seda suunata. Saad iga päev teha lihtsaid asju, mis aitavad sul meelt kujundada nii, et sa oled valmis loomingulisemalt reageerima kõigele, mida elu toob.
Mis veelgi parem – selleks kulub ainult kümme minutit päevas. Just nimelt, kõigest kümme lühikest minutit. Nimetame seda meele ajaks – ja seda vajavad kõik.
Kui pühendad iga päev kümme minutit paarile lihtsale harjutusele ja kui sa tõepoolest järgid nõuandeid, mida me nende kohta anname, muutuvad asjad mõne kuuga paremaks. Lubame seda, kuid selleks tuleb sul ohverdada kümme minutit oma päevast. Keegi teine ei saa seda sinu eest teha.
Juba selle raamatu kätte võtmine näitab, et otsid võimalust oma elu paremaks muuta. Küsimus on, kas sa oled valmis alustama seda põnevat ja sõna otseses mõttes meelt avardavat teekonda. Loodame, et oled. See toob palju kasu.
Tutvustame sulle sinu meelt, et sa selle toimimist paremini mõistaksid. Näitame sulle mõnd hooba, mida kasutades saad meelt oma tahtmise järgi kujundama hakata. Me õpetame sind sammukese tagasi astuma – ainult ühe sammu –, et saaksid näha, millega su meel kõige sagedamini tegeleb, sest sel juhul saad seda jõulisemalt suunata.
Esimeses peatükis kirjeldame probleemi ja pakume välja mõned lahendused. Võtame vaatluse alla meie uuringu ja tutvustame paari lihtsat harjutust, mida saad teha iga päev. Need aitavad sul arendada kolme põhivõimet, mida nimetame kokkuvõtlikult lühendiga LVM.
1.Lubamine – lahke ja tunnustav suhtumine.
2.Vaatlemine – huvi käesoleval hetkel kogetava vastu.
3.Metateadlikkus – võime jälgida jooksvalt oma mõtteid, tundeid, aistinguid ja impulsse ning näha neid kui midagi ajutist, mitte kui fakte.
LVM aitab sul muutuda tundlikumaks ning teadvustada paremini ennast, teisi ja ümbritsevat maailma. Suurem teadlikkus annab rohkem valikuid. LVM võimaldabki just seda – see annab võimaluse oma reaktsioone valida.
Esimeses peatükis on kaardistatud LVMi elemendid. Lubamist ja vaatlemist on hõlpsam mõista ‒ kuigi just nende rakendamine on tegelikult määrav. Metateadlikkus on ilmselt suurem proovikivi. „Meta“ tähendab „taga-“ või „kõrgemal tasandil“, seega on tegu erilaadse teadlikkustüübiga. See on teatud viis jälgimaks ja kirjeldamaks seda, mis toimub igal hetkel kogemuste pidevalt muutuvas voos. Seda selgitame täpsemini esimeses peatükis.
Teises peatükis „LVMi õppimine“ võtame vaatluse alla harjutused, mis aitavad sul oma meelt kujundada, ning juhatame sind helisalvestisteni, mis abistavad sind nende harjutuste tegemisel.
Teine peatükk on mitmes mõttes raamatu tuum. Kui sa oled seda lugenud, innustame sind kohe harjutustega alustama. Ära nende tegemisest loobu, kuigi tulemuste saavutamine võtab aega.
Järgmistes peatükkides heidame pilgu sellele, kuidas uusi oskusi oma elu oluliste tahkude juures kasutada:
•LVM ja paremad suhted (3. peatükk)
•LVM ja õnn (4. peatükk)
•LVM ja tõhus töö (5. peatükk)
•LVM ja parem tervis (6. peatükk)
•LVM ning töö ja eraelu parem tasakaal (7. peatükk)
•LVM rasketel aegadel (8. peatükk)
Seejärel võtame asjad kokku ja innustame sind edasi liikuma.
Meel on võti, mis avab ukse meie soovitud ellu. Meele seisund ei mõjuta ainult meie õnne, õppimist, loovust ja toimetulekut, vaid ka meid ümbritsevate inimeste – perekonna, sõprade, töökaaslaste – õnne, õppimist, loovust ja toimetulekut. Meele seisund määrab, kuidas me elu kogeme, ja avaldab sügavat mõju ka ümbritsevate inimeste kogemisele.
Kas poleks aeg õppida kujundama oma meelt, et mitte lasta meelel kujundada meid? Meie usume seda ning see raamat õpetab, kuidas seda teha.
Michael Chaskalson ja Megan Reitz
Juuni 2017
1 Micheva, K. D., Busse, B., Weiler, N. C., O’Rourke, N. ja Smith, S. J. (2010), Single-synapse analysis of a diverse synapse population: proteomic imaging methods and markers. Neuron 68 (4), 639–653.
2 Killingsworth, M. ja Gilbert, D. (2010), A wandering mind is an unhappy mind. Science 330 (6006), 932.
3 Ophir, E., Nass, C. ja Wagner, A. D., (2009), Cognitive control in media multitaskers. PNAS106 (37), 15583–15587.
Esimene peatükk
LVM – miks?
Kujutle järgmist pilti.
Pere on kokku tulnud ja istub laua ümber. Kõik on kohal: sinu vanemad, abikaasa, lapsed, vend ja õde. Kõik on heas tujus ja veedavad mõnusasti aega. Siis aga kerkib üles teema, mis puhub lõkkele vanad pinged ema ja venna vahel.
Ema ütleb midagi, vend läheb turri ja nähvab vastu.
Ema ajab selja sirgu ja vastab tõredalt. Ja lähebki lahti.
See on tuttav muster. Ülejäänud ootavad piinlikkust tundes vaikselt, mis edasi saab, või püüavad vestlust edutult mõnele teisele teemale viia.
Sa tunned pinget ja ärritust ning alistud saatusele, teades, et oled segatud aastaid kestnud peretülisse, mis võib veel mitu aastat jätkuda. Sa oled ema ja venna peale pahane. Sa tahad, et nad selle probleemi lahendaksid. Sul on kõrini selliste olukordadega kaasnevatest emotsioonidest ja sa kaalud endamisi, kas peaksid niisuguseid kokkusaamisi edaspidi vältima.
See ei pea muidugi nii olema.
Sa ei saa muuta ema, venda ega nendevahelisi suhteid, ent sa saad muuta seda, milline sina selles olukorras oled, ja see võib kõike muuta. LVM – lubamine, vaatlemine ja metateadlikkus – aitab sul asju teisiti tunnetada.
Vaatame, kuidas see toimib.
Lubamisel on kaks külge: tarkus ja kaastunne.
Tarkus aitab asjadel olla nii, nagu need on. See tähendab tunnistada, et käesoleval hetkel – just praegu – ei saa miski olla teisiti, kui see on. Sa ei saa ajas tagasi minna ja midagi muuta, et käesolev hetk teistsuguseks kujuneks. Praegusel hetkel on asjad nii. Ja ainult siis, kui sa seda tõepoolest lubad, saad sa valida oma järgmise sammu.
Niisiis peaksid sa ema ja venna juhtumi puhul esmalt tunnistama, et asjad on just nii, ning pole mingit mõtet unistada, et kõik võiks nagu imeväel kohe hoopis teisiti olla.
Me kulutame palju aega soovimisele, et asjad oleksid teisiti. „Kui ma ainult oleksin teistsugune“ või „Kui nad ainult oleksid teistsugused“ või „Kui mul oleks teine töö või rohkem raha või parem välimus või kui oleksin saledam …“ Soovida võib ükskõik mida, kuid sellised mõtted ei aita. Asjad on nii, nagu need on, ja alles seda tunnistades